Moodustati ajutine komisjon ühinemisläbirääkimisteks
Komisjoni ülesanneteks on: kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisläbirääkimiste pidamine eesmärgiga uue haldusüksuse moodustamine; ühinemisläbirääkimisi pidavate omavalitsuste kohta erinevaid valdkondi hõlmavate andmete kogumine, süstematiseerimine ja analüüsimine; ühinemisläbirääkimisi pidavate omavalitsuste elanike informeerimine ja ärakuulamine ühinemisel tekkivate plusside ja miinuste väljaselgitamiseks; Komisjonil on temale pandud ülesannete täitmiseks õigus: kaasata läbirääkimistesse eksperte ja teisi asjatundjaid; moodustada töögruppe konkreetse ülesande lahendamiseks; saada asutustelt ja organisatsioonidelt ning vallavalitsuselt vajalikke andmeid ja informatsiooni.
Komisjon on kohustatud volikogule andma informatsiooni läbirääkimiste käigu ja tulemuste kohta. Komisjoni volitused algavad otsuse jõustumisest ja lõppevad oma ülesande täitmisega, kui volikogu ei otsusta teisiti.
Vabariigi Valitsuse poolt on algatatud Omavalitsuskorralduse reformi seaduse väljatöötamiskavatsuste eelnõu kooskõlastamine. Selle eesmärgiks on kujundada omavalitsuskorraldus, mis suudaks tagada ruumilise arengu visiooni realiseerimise ning kujundada Eesti kohalikes omavalitsustes sidusa ruumistruktuuriga inimsõbralik ja mitmekesine elukeskkond, mis tagaks majandusliku konkurentsivõime läbi looduslähedase keskkonna ja hästi sidustatud asulate võrgustiku.
Pärnumaa III Maakogul 29.10.2010 kiideti Pärnumaa Omavalitsuste Liidu, Pärnu maavanema, SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse, SA Pärnumaa Turism ja Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu esinduse poolt sõlmitud kirjalik kokkulepe heaks „Arengustrateegia Pärnumaa 2030+", mille osa „Peamised strateegilise sekkumise vajadused" näeb ette, et otstarbekas on omavalitsusüksuste ühinemine suuremate keskuste ümber 4-6 omavalitsusüksuseks. Pärnumaal on peale Pärnu linna veel vähemalt 4 toimivat tõmbekeskust, milleks on Kilingi- Nõmme, Pärnu-Jaagupi, Tõstamaa ja Vändra.
Pärnu-Jaagupi alev on tõmbekeskuseks kohati isegi enam kui 20 km raadiuses asuvale valla tagamaale. Siin on toimivad riiklikud tugistruktuurid (politsei, päästeamet, kiirabi), esmatasandi arstiabi, haridus-, kultuuri-, spordi- ja huviharidusautused. Ajalooliselt on kujunenud Pärnu-Jaagupi piirkonna kultuuri- ja sporditegevuse keskuseks.
Pärnu-Jaagupis on olemas tõmbekeskusele omased avalikud teenused:
1. lasteaed;
2. raamatukogu (avalik internetipunkt);
3. esmatasandi arstiabi (perearstid ja- õed)
4. ühistranspordijaam;
5. turvateenus (politsei, päästekomando, kiirabi)
6. sotsiaalteenused (koduteenus, hooldekodu, hooldusravi, sotsiaalkorterid, saun);
7. huvi- ja vabaajateenuse veetmise teenused (muusikakool, kultuurimaja, avatud noortekeskus, kogukonna maja);
8. sportimise võimalused (spordikeskus, staadion, rannavolle plats, skatepark)
ja erasektori teenused:
1. esmatarbekaupade kauplused;
2. tööstuskaupade kauplused;
3. apteek;
4. tankla;
5. postkontor (postipank);
6. autoremont;
7. toitlustusasutused (kohvik, baar);
8. sularahaautomaat;
9. kirik (kalmistu, kabel).
Siseministeeriumi poolt koostatud tõmbekeskuste määratlemise juhendi järgi on Pärnu-Jaagupi kui tõmbekeskuse määratlemisel täidetud avalike teenuste nõuded ja erasektori nõuded. On täidetud asula minimaalne 1000 elaniku nõue, kuid tagamaa toimepiirkond peaks olema hinnanguliselt vähemalt 5000 elanikku. Seega oleks mõistlik teha ühinemisettepanek Rapla ja Pärnu maakonna naaberomavalitsustele.
Maakondlikud omavalitsusliidud esitavad ettepaneku maakonna tõmbekeskuste kohta maavanemale hiljemalt 1. juuliks 2013. a, kes omakorda esitab Siseministeeriumile oma seisukoha 15. augustiks 2013. a.
