Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja koht avalikus halduses on riigiti (ka Euroopa Liidus) väga erinev. Avaliku sektori kuludest tehakse kohaliku omavalitsuse tasandil meil 25%, aga nt Taanis üle 60%, Soomes ca 40%, seevastu Maltal kõigest 1,4% jne. Kohaliku omavalitsuse ülesanded määravad ka ühe või teise riigi kohaliku omavalitsuse sisu ning määravad ka võimekuse indeksi sisese näitajate loetelu.

Käesoleva aasta hinnangus on lisandunud uusi näitajad (nt kohaliku volikogu valimistel kandideerimise aktiivsus) ja kokku on kasutatud 29 näitajat. Näitajate arvu suurendamine on ühest küljest kindlasti positiivne, sest kohaliku omavalitsuse võimalikult erinevad tahud saavad rohkem arvestatud. Samas- mida rohkem näitajad, seda keerukamaks muutub nende kaalukuse arvestamine, st indikaatorite tähtsus (panus) koondindeksi kujunemises.

Kas saab võimekuse mõõtmisel võrdväärsete teguritena arvestada iga nelja aasta järel toimuvatel kohalikel valimistel osalemise aktiivsust ja valla või linna osutatavate teenuste mahtu? Mõtlema paneb ka kompleksnäitaja leidmine erinevate indikaatorite valdade ja linnade pingerea alusel. See oleks umbes nii nagu kümnevõistluse paremusjärjestus leitaks üksikaladel sportlaste saavutatud kohtade liitmisega. Otstarbekam oleks iga indikaatori osas väärtustada parima valla või linna näitaja 1,0ga ning ülejäänud valdade ja linnade näitaja leitakse siis suhtarvuna 1,0 suhtes.

Mõned indikaatorid - rahvaarv ja eelarve

Kasutatava metoodika kohaselt võib mõne tuhande elanikuga vallas või linnas rahvaarvu erinevus kõigest mõnesaja inimese võrra anda vallale või linnale pingereas koha mitukümmend astet ees- või tagapool. 1000-2000 elanikuga on Eestis 82 valda või linna.

Suhteliselt lähedane näitaja väärtus võib valdade/linnade pingereas kajastuda suure diferentsina ka teiste indikaatorite puhul. 2010. aastal oli puhastatud eelarve maht ühe inimese kohta suurim Illuka vallas 55 915 krooni ja vähim Kasepää vallas 8255 krooni. Aga vahemikku 10 000-13 000 krooni jäid rohkem kui pooled meie vallad või linnad, teiste hulgas ka Saue vald 12776 krooniga, mis andis vallale 58,4 järgupunkti. Seejuures aastatel 2007-2010 oli Saue valla puhastatud eelarve maht ühe inimese kohta olnud 13855 krooni (8% enam, kui perioodi viimasel aastal), aga see andis Saue vallale 73,0 järgupunkti (1,25 korda enam, kui 2010. aastal). Kogu nantsnäitajate arvestuses sai Saue vald 2010. aastal alles 181. koha kohaliku omavalitsuse üksuste pingereas 37,6 järgupunktiga.

Teenuste osutamise võimekus

Geomedia metoodikas arvutatakse võimekuse indeks kolme komponendi alusel: 1) rahvastik ja maa; 2) kohalik majandus ja 3) elanikkonna heaolu, kus olulisel kohal on kohalike avalike teenuste osutamise võimekus. Kvantitatiivsete mõõdikute (eelkõige rahas arvutatavate teenuse osutamise kulude mahu) abil on võimalik suhteliselt hästi mõõta viimast komponenti - teenuste osutamist. Paraku tekitab küsitavusi erinevate teenuste positsioon võimekuse indeksi kujundamisel.

Eesti kohaliku omavalitsuse mahult suurim ülesanne on üldharidus, millele kulutavad vallad ja linnad keskmiselt 40% eelarvest. Üldhariduse kõrval hoopis teistsugune koht on nt vaba aja veetmise võimaluste tagamisel kohalikust eelarvest. See on valdavalt kohaliku omavalitsuse vabatahtlik ülesanne. Majandusliku analüüsi seisukohalt pole tähtsusetu asjaolu, mis seondub mõne teise valla või linna vastava teenuse tarbimisega ja selle arvestamisega kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksis. Suurema linna tagamaal asuva valla või linna tahtest ja tegususest (tahaks öelda, et võimekusest) praktiliselt sõltumatult külastavad inimesed suurema linna vaba aja asutusi. Geomedia võimekuse indeksis on aga ilmselt (enam-vähem) võrdse positsiooniga nii hariduse põhiteenuste olemasolu ja hariduskulud ühe elaniku kohta kui vaba aja asutuste olemasolu ja vaba aja kulud ühe elaniku kohta Konkreetsete teenuste osutamise potentsiaali (eelkõige vastavate hallatavate asutuste olemasolu) või teenuste mahu alusel valdade ja linnade järjestamine annab suhteliselt objektiivse võrdluspildi. Aga mida enam me erinevaid teenuseid püüame summeerida ühte kompleksnäitajasse, seda enam tekib küsimusi ja raskusi ühe või teise arvu interpreteerimisega. Seejuures lühikese ajavahemiku järel võib valla või linna positsioon oluliselt muutuda.

Geomedia uurimistöö on üks signaal valdade ja linnade arengu kitsaskohtade väljatoomisel. Objektiivsemaid järeldusi saab ilmselt teha lähedase suurusega valdade ja linnade grupi siseselt nagu analüüsis seda on ka tehtud (alla 5000 elanikuga vallad/linnad või alla 2000 elanikuga vallad/linnad). Väga väärtuslik on andmebaas, mis sisaldab kohaliku omavalitsuse üksuste lõikes 29 näitaja aeg- ja ruumridu.
________________________

KOMMENTAAR
„Kindlasti saab alati paremini ja pingutame jätkuvalt oma teenuste kvaliteedi suunas, aga üldiselt, arvestades ka mõningaid küsitavusi analüüsi metoodikas, võib tulemusega rahul olla. Meie jaoks on tähtis pikaajaline trend ja selles osas liigume hetkel positiivses suunas," kommenteeris uuringu tulemusi vallavanem Andres Laisk.

Uuring tervikmahus on kättesaadav www.siseministeerium.ee/haldussuutlikkus/