Mõtteid pensionipõlvest
Mu südames ei ole nurisevat meelt ja igav mul ka ei ole. Olev tänulik Lohusuu pensionäride ühingule, kes korraldab reise ja ekskursioone koos valla pensionäridega.
Seekord toimus huvitav reis 2. veebruaril otse Tallinna-Riigikokku Toompeale. Meid ei kutsunud sinna Toompea saadikud, vaid meie ise avaldasime soovi sinna sõita.
Selleks, et üldse pääseda riigikogusse, tuli juba 2 nädalat ette anda passi andmed. Kohale jõudes kontrolliti dokumendid ja käekott läks niiöelda valgustuse alla.
Vastuvõtt oli sõbralik ja huvipakkuv. Riidehoius võttis meid vastu riigikogu liige Rein Aidma. Sealt edasi liikusime kohvikusse ja vestlesime temaga tükk aega. Ta vastas lahkesti kõikidele küsimustele. Kohv joodud, läksime Riigikogu ruume vaatama. Peagi kohtusime Andrus Ansipiga, kes jätkas põneva vestluse saatel meile ekskursiooni tegemist.
Paljudest kenadest ruumidest jäi mulle silma valge saal uhke mööbli, kunstipärase lae ja ligi 70 ruutmeetrisuuruse vaibaga.
Käisime ka ministrite saalis, kus igal ministril on oma kindel koht, internet, lauavalgusti ja laual on ka silt ministri nimega. Paljud soovisid ikka peaministri toolil istuda. Peaministril oli seal ka haamer juhuks, kui jutt või vaidlus väljub hea tava piiridest ja vaja ministrid korrale kutsuda. Haamri peale on graveeritud peaministri tööleasumise aeg, teine kuupäev märgitakse sinna siis, kui ministri tööaeg lõppeb. Käisime ka Ansipi väga kauni mööbliga sisustatud kabinetis. Meie grupi naised istusid võidu peaministri toolile ja lasid seal ennast pildistada. Ansip ainult muigas seda pealt vaadates. Käisime ka peahoones ja õuemajades.
Mulle meeldis see, et Andrus Ansip ei teinud üldse valimistest juttu ega soovitanud, keda valida. Samuti ei teinud ta ühtegi teise erakonna pihta negatiivseid märkuseid.
Mina sain targemaks! Aitäh pensionäride klubile, kes selle korraldasid.
