Mõttetalgutel otsiti Kotli majale kasutusvõimalusi

Väike-Maarjas Pikal tänaval seisab juba aastaid tühjana meie paikkonna ühe tuntuima mehe ning vaieldamatult Eesti ühe silmapaistvaima arhitekti Alar Kotli perekonna kodumaja.

80 aastat tagasi valminud maja sai Kotlite perekonna koduks esialgu olla vaid 7 aastat. Aastatel 1943-1949 Tallinnast Väike-Maarjas sõjapaos olles elas vanapaarile kavandatud majas koos kogu Alar Kotli 5 lapsega perekond. 1990ndatel aastatel kasutas maja samuti 7 aastat Alar Kotli pojatütar.

Majas on aegade jooksul paiknenud erinevaid asutusi: Väike-Maarja külanõukogu, kohalik miilitsapunkt, rahvamalevlased jt, mõned aastad asus seal pood, kus müüdi ka talukaupa, viimati asus hoones Virumaa Veepumbakeskus.

Juba kaheksa aastat on maja aga seisnud tühjana. Teadagi on tühjus halb peremees ning seetõttu koguneti kolmapäeva õhtul Kotlite maja juurde, et arutleda maja edasiste kasutusvõimaluste üle.

„Kotlite perekonna liikmed on aastakümnete jooksul oma tegevusega väga palju panustanud Väike-Maarja aja-, kultuuri- ja arengulukku. Nüüd on väikemaarjalaste kord panustada Kotlite pärandi säilitamisse ja aidata äratada nende kodumaja uuele elule," ütles kokkusaamise algataja, arhitektuurist ja koduloost sügavuti huvituv Kaarli talu perenaine Kadri Kopso.

Alar Kotli tütar Anu Kotli tegi huvilistele väikese ringkäigu perekonna kodumajas, kus ta viimati kuueaastasena elas. Ometi on tal hästi meeles, kus, milline ruum asus. Köögis näiteks teadis ta leivaastja asukohtagi ning teisel korrusel paiknenud sukakudumistuba. Kotli maja tuleviku teemadel kogunes arutlema mitukümmend inimest.

Kadri Kopso juhatas mõttekäigu sisse ülevaatega arhitekt Alar Kotli elust ja tähtsamatest töödest, milledest kohe esimesena meenub kõigile Tallinna laululava. Selle kõrval on aga veel pikk rida erineva kasutusotstarbega väga väärikaid hooneid üle Eesti.

Kadri Kopso palus kohalolijail välja tulla kõigi asjakohaste mõtetega, sest vahel võib ka esialgu kõige utoopilisemana tunduv mõte arutelu käigus viia väga hea, konkreetse ja realiseeritava tulemuseni.

Anu Kotli rääkis: «Lootsime ikka, et suudame maja ise kasutusse võtta, aga nüüdseks on selge, et pika maa tagant maja eest hoolitseda ei jõua ning pereliikmetest kedagi siia elama tulemas ei ole."

Tõuke aruteluks andis tema sõnul ühe ettevõtja soov arendada see keset Väike-Maarjat asuv päris suur krunt suvilaautode müügiplatsiks. Kotlite pere aga näeks meelsasti hoonet kasutuses olevana ning seda mitte ainult kellegi koduna. „Ma arvan, et see haagissuvilate variant ei ole Väike-Maarja jaoks sobiv. Tahaksime, et see hoone leiaks edaspidi ka mõne avalikuma, ühiskondlikuma kasutuse, millest saab rohkem inimesi osa," selgitas Anu Kotli oma muret.

Anu Kotli lisas, et kuna omanikud ise hoonele head kasutusotstarvet ei ole leidnud, on nad avatud kõigile ideedele. Nad on valmis läbirääkimisi pidama ning sobiva idee puhul võib kinnistu müümise või rentimise kõrval kõne alla tulla selle kinkiminegi.

Seltsimaja juhataja Kalev Pärtelpoeg tuli välja mõttega, et perspektiivis võiks see hoone hakata näiteks kodumajutust pakkuma, nii nagu seda päris mitmetes maades tehakse. Seda ettepanekut edasi arendades pakuti välja koduste laste hoidu, käsitöökeskust, talukaupade poodi, muuseumi.

Arvati, et maja muuseumiks muutmine ei tule kõne alla, sest selle majandamine käiks vallale üle jõu. Küll aga pakuti erinevate kasutusvõimaluste juures välja ka Kotlite mälestuse jäädvustamine.

Seda kasvõi piltidena seintel Alar Kotli tähtsamatest töödest või väljapanekutena ühes kindlas ruumis.

Kotli maja naabruses asuva Georgi söögitoa omanik Avo Part rääkis oma kümne aasta tagusest plaanist sinna majutusasutus luua, aga kuna perekond polnud siis müügiks veel valmis, jäi see mõte tookord katki.

Vallavanem Indrek Kesküla sõnul on Väike-Maarjasse praegu üks hostel rajamisel ja pole kindel, kas kahele majutusasutusele siin tegevusruumi jätkub.

Talle meenus hea näide Soome sõprusvallast Sonkajärvilt. Sealse volikogu esimehe abikaasa on nukumeister ning nende kodus on igal suvel mitu tuba huvilistele avatud nukumuuseumina. Vahest annab sarnast kogemust edasi arendada ka Kotli maja puhul.

Põllumeeste seltsi esimees Jaak Läänemets pooldas varianti, et maja võiks kellelegi koduks saada. Kotli mälestuse jäädvustamiseks on seal aga mitu võimalust. Seda saaks edukalt teha näiteks ühes toas, millel praegugi on eraldi sissepääs olemas, või siis hoopis kõrvalhoones, mida praegu küll pole, aga mis tuleks kindlasti ehitada, kui mõni perekond sinna elama asub.

Maja ehituslik seis ei ole praegu kiita ja selle kordategemine nõuab kõigepealt päris palju raha. Vahetamist tahavad katus, uksed-aknad, elektrisüsteem jne.

Valla arendus-ettevõtlusnõunik Ene Preem andis ülevaate projektidega toetuste taotlemise võimalustest lähiaastatel. Euroopa Liidu toetused on senisest palju kasinamaks jäämas ning ta arvas, et suurem tõenäosus toetuse saamiseks on hoopis ettevõtjal.

Anu Kotli võttis arutelu kokku nii: „See, et nii palju rahvast kohale tuli, näitab, et inimestel ei ole ükskõik."

Enda jaoks sai ta selgemaks, et peab oma soove ja plaane konkretiseerima. Näiteks kinnistule reaalse müügihinna määrama, et oleks, kust vajadusel läbirääkimisi alustada.

Kadri Kopso tundis arutelust kokkuvõtet tehes heameelt, et niipalju huvilisi osalema tuli. Mõttevahetus on liikvele läinud ja küllap suudetakse siis pikapeale ka lahendus leida. Kadri Kopso kutsus huvilisi osalema ka lähikuudel plaanis olevatel Alar Kotli (1904-1963) 110. sünniaastapäevale pühendatud teemapäevadel:

23. novembril

- Kotli Väike-Maarjas

1. märtsil

- Kotli Rakveres

10. mail

- Kotli Tallinnas. Tallinnas juhib ekskursiooni professor Mart Kalm.