Muinastuled
Traditsiooniks on saanud, et augustikuu viimasel laupäeval süüdatakse Läänemere kallastel lõkked ja õhtuhämaruses saadetakse küünlad merele.
Muistsete iidetulede taaselustamise algatas Turu Maakultuurinõukogu ja 1992 a süüdati Soomes esimesed lõkked.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi üleskutsele reageeris meie tolleaegne rahvamaja juhataja Viktoria Tammoja ja juba 1994. a vilkusid muinastuled ka Mahu rannas. Lõkete kett on liikunud üle Põhjalahe Ahvenamaa kaudu Rootsi, tänaseks süüdatakse lõkkeid ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani randades.
Juba muinas- ja keskajal kasutati mereäärsetes randades süüdatud tulesid meremeestele tee näitamiseks. Neid tulesid kasutati ka valvesüsteemis hoiatuste ja muude sõnumite edastamiseks avamerelt, mööda rannikut ja sageli ka sisemaani välja.
Ohu korral süüdati hästi nähtavates kohtades järjestikku lõkkeid, millede ulatus võis lõpuks olla kümneid miile. Tulede eest hoolitsemine oli juba viikingite ajal rannakogukondade kohustus. Vanemad inimesed mäletavad veel oma vanavanemate juttu, et neid tulesid nimetati siis iidetuledeks või iilastuledeks.
Tänavu toimus meie suurejooneline iidetulede süütamine jälle Mahus. 18. sajandil teatab A.W. Hupel: “Selle mõisa (Kalvi) juurde kuulub tuntud ja keisri poolt privilegeeritud Maholmi, eesti keeles Kaupsaare, sadam, mis on väga kindel. Eriti kasutatavat seda saarlased, kes siin oma kala vastu enestele leiba hangivad. Ka aadlimehed saadavad siit oma teravilja laevaga Revalisse või Narva, samuti oma põletatud viina St. Peterburi ja Soome. Sadam on nii suur, et ta võib 20 keskmise suurusega laeva mahutada ja ta sügavus on 16 ... 18 jalga... “
Mahu sadama sõbralaadad kestsid 13. saj. kuni 1939. aastani. Vahetati vilja – silku Viru maameeste ja Soome saarlaste, Tütarsaare, Suursaare, Lavansaare jt, elanike vahel. “Kevadel oli sadama lage saaremeeste silgupüttisi täis”. (Paul Viitpoom)
Selle aasta 28. augustil oli sadama lage pidulisi täis. Et pidu just sellisel kujul teoks sai, oli Viru-Nigula Hariduse Seltsi esinaise Ene Ehrenpreisi teene. Ene koostas Partnerite tegevusgrupile Leader projekti “Vabaõhuetenduse lavastamine kahel suveüritusel Viru-Nigulas” Peoõhtu alguses tutvustas Tiia-Haida Järve külalisesinejaid. Avanes kaunis vaade rohelisele lagedale, kus längus päikesekiirtes liuglesid nagu murueide tütred rahvatantsijad Aserist “Eideratas”, Lüganuselt “Minnid-Mannid”, Maidlast “Kullakesed”, Kiviõlist “Lõngakera”, Kohtla-Järvelt “Hõbedane”, Kundast “Rannapiigad” ja tantsumemmed, Sõmerult “Kanarbikuõied” ning meie oma “Maarjahein”.
Laulsid: Maidlast “Rukkilill”, Kiviõlist “Elurõõm”, Lüganuselt “Minnid-Mannid” ja Viru-Nigula rahvamaja laulunaised.
Õhtu oli ilus ja rahvast palju. Eks üheks põhjuseks võis olla kavasolev Tiit Alte näitetrupi näitemang “Leeni ehk vaeselapse jaaniöö”. Näidendi esietendus oli 23. juunil. See on J. Põhjalase kirjutatud lugu ja nagu öeldud, Tiit Alte lavastatud. See muinasluulelik etendus oli hästi mängitud ja sobis suurepäraselt õhtu teemaga. Kiitus.
Nüüd ilmast. Juba näidendi alguses oli kuulda Aseri poolt kõue kõminat ja taevas pea kohal kattus süngete potisiniste pilvedega. Hoidsime hinge kinni, et sadama ei hakkaks.
Imekombel ei hakanudki pikne meie peale kärgatama, raputas ainult mängu teises pooles natuke vihma ning müristas taktitundeliselt mere kohal nagu teades, mis meil teoksil on.
Oli juba pime kui küünaldega mere äärde läksime laulu “On Virumaa virulaste hoida ... “ saatel. Tavatu pilt oli näha tõrvikuid – küünlaid voogamas musta taeva all ranna poole. Kahju, et karmid lained lükkasid küünlad tagasi kaldale, ainult mõni tilluke laev hulpis mõni meeter eemal. Meri oli sünge ja rahutu kuid lõke pildus sädemeid ja põles eredalt. Tule juures tekkis soovunelm olla paadiga merel ja vaadata, kuidas leegitsevad Purtse, Aseri, Kalvi, Mahu, Letipea, Kunda, Toolse jne randade lõkked, andes märku sõprusest ja ühtekuuluvusest. Tulesid vaadates võib kaduda ajataju ja mõelda võib ennast teise ajastusse. Või siis tunda vaimset sidet antud kohaga. Eerich Erilt, kelle isapoolsed vanemad olid Mahust pärit, oletas mõnede maakohtade seletamatut mõju inimesele. Kui nüüd süvenenult mõelda, siis nii ta ka on – paikades, kus inimasustus on olnud tihe, vaimsustase kõrge, on koht ise ka sündmusterikas.
Tänavuse peo organiseerijad on järjekordselt meeldejääva teoga hakkama saanud. Ehk korvab nende pinget ja väsimust peost osavõtjate – pealtvaatajate tänutunne ja teadmine, et muinastulede õhtu läks suurepäraselt korda, meeldis rahvale.
Peo korraldamine sai alguse Hariduse Seltsist, kes omakorda tänab südamest Tiia-Haida Järvet, Ervin Lemberit, Tiit Altet, Rakvere Ametikooli, Mahu külaseltsi (Aivar Laager, Maie Takk jt), näiteringi ja tantsijaid-lauljaid, võimenduse ja valgusefektide võlujaid Hillar Vimbergi ja OÜ Saundlandi.
Lõpetuseks üks aegadetagune ülestunnistus Mahu kaupmehelt Jakob Juuramilt: “Üks tahtis tõrva, teine terva, kolmas torva – ühest vaadist vettasin, kaik saivad.”
Nagu kõik pidulised said augustilõpu laupäeval nautida mere lähedust iidetulede valguses iidses Mahu sadamas.
