Vene hevirock erineb temperamendilt ja meloodilisuselt lääne omast, mis algul tundus noormeestele harjumatult võõrapärasena. Kipelovi muusikaline mõtteviis, tema loominguline interpretatsioon, on läbinisti vene rahvusele omane, mida poisid päriselt jäljendada ei saanud ja tegelikult polnudki vaja. Fantaasia tõi selle teose lavale omas elemendis ja oma võimaluste piires, lisades omase varjundi ka tugeva keelelise aktsendi kaudu.

Margarita Puškina kirjutas loole "Ya svoboden" sõnad kahel korral. Esmane tekst, mis jutustas soldati vabaks saamisest pärast lahingus langemist, jäi tänase publiku jaoks kaugeks. Järgmisena kirjutatud eepiline variant räägib aga sügavaist inimtundeist, kus mõistet "vabadus" on võimalik tõlgendada mitmeti - tundub, et isegi ängistava rahuloluna. Minavormis lüürika alustab teatega, et minu ümber on vaikus, kuid taevas on täis vihma, mis läbistamas mu keha. Tähelepanu koondub kahte inimhinge ühendava "viimsegi silla põletamisele", mis vabastab ühtaegu nii kurjusest kui headusest. Vabaduse võrdkujuks on kõige kestes ka nn põrmuks põletatud maine armastus, millele toetumine otsekui annab loa just sellise dramaatilise vabadusega rahul olemiseks. Olen läinud hulluks, ütleb ta laulus, ja et mu hinges pole enam kohta sinu jaoks ning nüüd ma olen vaba, olles taltsutamatu tuule moodi ... (just nimelt!). Suhteliselt keeruline ja raske sõnum, mõeldes poistebändile, kuid sellest pole midagi - noorele artistile teeb au, kui ta oskab ette kanda ka kogemusevälist episoodi, toetudes saadud teoreetilisele selgitusele ning suuresti oma kujutlusvõimele.

1958 sündinud Valeri Kipelov on Moskva üks tunnustatumaid rockmuusikuid. Muusikuteele astus ta muusikakoolis bajaaniklassis õppimise järel. Alates 1980. aastast on ta olnud seotud mitmete bändidega, millest tuntuim oli vast Aria. Pärast selle lagunemist moodustas ta 2002. aastal ansambli Kipelov, osaledes käesolevaltki aktiivsena vene rockmuusika maastikul. Mainitud kollektiivile omistas Venemaa MTV 2004. aastal tiitli "Parim Venemaa rockartist". Iseloomustamaks Valeri Kipelovi inimesena, olgu põgus näide tema kord antud intervjuust, et ta hindab eriti kõrgelt kollektiivset loomingut ja loomekäiku, milles enim huvi pakub talle inimene teda ümbritsevate probleemidega. Muu hulgas on ta veel öelnud, et oma esinemistes ei meeldi talle glamuur ja pigem eelistab ta mitte silma torgata edevate võtetega oma imagot rõhutades. Lauluga "Glamuurne lind" on ta selgesti protesteerinud lavalaudadel laiutava glamuuri vastu, mille varju sageli just tõsiseltvõetavad artistid on pidanud jääma.

Ansambel Fantaasia on üht-teist õppinud paljudelt tuntud maailma artistidelt. Nüüd on poistel varasema kogemuse kõrval, mis saadud Eric Claptoni, James Hetfieldi, Lenny Kravitzi, Jon Bon Jovi ja paljude teiste lääne artistide loomingust, veel miskit, mida pakkus töö Valeri Kipelovi muusikaga. Mõistagi ei tähenda see muudatust bändi praeguses väljaandes, ega peagi nende stiili kuidagi ümber kujundama. Tulemuseks sai hoopis midagi muud, sest Drama'ivõi akrobaatilise jõu ja Fantaasia "Olen vaba" sünergia jääb alatiseks püsima 2011. aasta Kunda muinastulede öösse. Väga suure tõenäosusega kõnealust tükki rohkem ei esitata, mis tähendab sedagi, et kõik, kes juhtusid õigel ajal Kunda jõe suudmes viibima ja Kunda andekate noorte etendust jälgima, said näha-kuulda midagi tavatult omapärast, isegi täiesti kordumatut - muinastuledes jõudu ja vabadust...
_________________________________________

Koolinoorte näitering Drama'ivõi lõpetas tegusa hooaja. 27. augustil 2011 meelitas kohalikke elanikke randa muinastulede öö. Õhtu avas Kunda ühisgümnaasiumi draamaringi Drama'ivõi tantsulavastus "Jõud", mille esitamiseks tehti koostööd noortebänd Fantaasiaga. Efektse tantsulavastuse esitamine märkis ühtlasi Drama'ivõi teise hooaja lõppu, mis vältas üheksa kuud. Anne- Liisi Laaneste juhendamisel said noored sel hooajal hakkama üheksa etenduse lavastamisega. Päeval enne lõpuetendust "Jõud" jagasid Meie Kodule oma mõtteid eelmisest hooajast näiteringi vilistlased ja koostööpartnerid.

Töötada kiirelt ja efektiivselt. Koostööpartnerid, kes Anne-Liisi Laanestega kokku on puutunud, kirjeldavad teda kui südamlikku inimest, kes ei kohku ühegi väljakutse ees tagasi. See sai ka kinnitust "Jõu" esietendusel Kunda rannas. Lavastuse proovid algasid 22.-24. juulini toimunud laagris, kus noored kohtusid esmakordselt koreograafi Daniil Volkoviga.

Etenduse valmimisprotsessi kaasas Laaneste lisaks Volkovile ka Karl Verlini, kes töötas õpilaste näitlejameisterlikkusega.

Kuuajase harjutamisprotsessi järel olid noored näitlejad võimelised sooritama tantsunumbrit, mille jaoks professionaalsed tantsijad harjutavad vähemasti pool aastat.

Ühtsuses peitub jõud. Kõrvaltvaatajale on selge, et Drama'ivõi on väga ühtehoidev grupp. Selles peitub ka näiteringi kestmise ja edu võti. Olles pealt vaadanud proove, teab siinkirjutaja öelda, et ringisiseselt ei eksisteeri pahatahtlikku narrimist või diskrimineerimist.

Kunda klubi juhataja Maiu Küngas, kes on Drama'ivõiga koostööd teinud esimese hooaja algusest peale, ütleb: "Tundub, et noored ootasidki just kedagi sellist, nagu Anne-Liisi." Tõestus peitub noorte silmades pärast järjekordset lavatriumfi. Siis võib näha noori inimesi, kes on õnnelikud ega karda seda välja näidata. Kas pole mitte haruldane ja ilus vaatepilt? Ka muinastuledeööl jäi grupp teineteist "lava" ette õnnitlema ja kiidusõnu vahetama. Taoline rõõm võib olla harjumatu publikule, kes ei ole kogenud ühisest pingutusest ja kordaminekust tulenevat energiat.

Aitab lastel särada. Maiu Küngase arvates tõi Drama'ivõi juhendaja mitu toredat noort varjust välja: "Lapsed, kellest tead küll, et nad on olemas, aga keda muidu ei olekski tähele pannud, on Anne-Liisi üles leidnud ja lavale pannud." Taolist tegutsemist ei saa tühiseks või ebavajalikuks pidada.

"Pärast draamakatega liitumist ei ole ma enam kunagi üksi," kommenteeris näitetrupi üks praegustest liikmetest enda kogemust. Jana Kütt, kes nüüdseks jääb Drama'ivõiga koostööd tegema kui vilistlasliige, ütles, et Laaneste tegi temast julgema ja avatuma suhtleja.

Kui noor oskab suhelda ja mõista inimest, kes on temast erinev, on see märk iseenda usaldamisest ja austamisest. Just selles osas on paljud draamakad enda sõnul osavamaks muutunud. Vahest on neil midagi õpetada ka oma publikule

Uuenduslikkus rokib. "Ma teen seda näiteringi, sest tahan anda noortele teadmise, et nemad võivad maailma muuta." Nii kõlab draamakate juhendaja Anne-Liisi moto. Selline suhtumine ei ole kerge tee valimine, vaid pidev võitlus valestimõistjate ja niisama kritiseerijatega.

"Minu arvates on nad pakkunud Kunda publikule midagi uut ja värsket. Anne- Liisi on tulnud ja heas mõttes raputanud meie linna," ütleb Ebe Pilt, Meie Kodu toimetaja. Tema arvamust toetab ka Maiu Küngas.

Mõlemad mainivad, et Laaneste meetodid on tavatud ja ootamatud, mis tagab loomingulise ja originaalse lõpptulemuse. Ilmselt on seda märganud ka publik, et isegi klassikaline sõnalavastus Drama'ivõi poolt sisaldab alati midagi omanäolist ja põnevat.

Laaneste õpilased iseloomustavad oma juhendajat sõnadega: ambitsioonikas, nõudlik ja südamlik - nende arvates üks õpetaja just selline olema peabki. Õpilaste ja juhendajate vastastikkune lugupidamine aitab draamaringil vankumatult kesta ja oma tööd edukalt täide viia. Tõenäoliselt veel paljude hooaegade vältel.
Pia Maria Uuetoa
______________________________________________________________________

Drama'ivõi tegevusest on kahe hooaja jooksul võtnud osa 47 noort; - kahe hooaja jooksul on kokku lavastatud 12 erinevat etendust, millega on esinetud 26 korral; - mainekamatest esinemiskohtadest võib mainida Tallinn Treff festivali, koolinoorte teatrifestivali, Virumaa näitemängude päeva, Rakvere linnust (suvehooajal), KÜG üritusi, Kunda linna klubi üritusi; - Anne-Liisi Laaneste on kaasanud ringi juhendamisse üle 30 inimese, "Jõu" etendust aitasid lavale tuua Daniil Volkov (koreograafia), Karl Verlin (näitlejameisterlikkus), Elsa Levo (lavakõne).