Kohalviibijad leidsid, et mälestiste registrit tuleks täiendada veel mitmete oluliste objektidega, näiteks:
- Kunstnik Ants Laikmaa sünnikoht
- 1905. a revolutsiooni ohvrite mahalaskmise koht
- Rahvaluuleteadlase Mattias Johann Eiseni mälestuskivi
- Raba koolimaja
- Vängla karjamõis
- Kesk-Vigala vallamaja
- Endisaegse Vigala raudteejaama hooned
- Kolmteist veskikivi Hirvepargis
- Tuntud isikute hauad Vigala kalmistul
- Põrgupõhja punkri asukoht mälestuskiviga Kindlasti oleks vaja ka need objektid viitadega tähistada. 

Ajaloomälestiste registrisse kuuluv Kilgi kabel on põnev vaatamisväärsus

Muinsuskaitsjate seisukoht oli, et selliseid objekte, mille vastu on kohapealne huvi, mis on olulised kogukondliku identiteedi säilitamiseks, tuleks kaitsta valla tasandil, võttes neid arvesse valla üldplaneeringu koostamisel. Et üritusel polnud ühtki vallavalitsuse ega volikogu esindajat, olgu siinkohal see soov edastatud.

Ajaloolase Mati Mandeli jututeemaks oli arheoloogia. Vigala vallas on arheoloogilisi mälestusmärke ainult kaks - Hiieorg Vana-Vigalas ja muistne matmispaik Kojastu külas. Vigalas pole seni arheoloogilisi kaevamisi tehtud, seega pole teada, mida see matmispaik endas peidab. Eelmisel aastal tegi Mati Mandel küll mõningast eeltööd Vigala põldudel, leides kolmest kohast (Paljasmaa, Vanamõisa ja Läti küla) põlenud kive, mis viitavad võimalikele muistsetele asulakohtadele.

Varasematel aegadel on põllutööde käigus leitud mitmeid kivist tööriistu (kirved, talvad), mis on hoiul Paide, Haapsalu ja Pärnu muuseumides.

Muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja Tarvi Sits juhtis muude küsimuste kõrval tähelepanu ka metalliotsijatega varustatud nn Mustadele arheoloogidele, kelle tegevusest tuleks muinsuskaitset kindlasti informeerida.

Üritus pakkus osalejatele palju infot ja andis võimaluse oma ala spetsialistidelt küsimustele vastuseid saada. Loodetavasti ei jää see viimaseks sellealaseks kokkusaamiseks.