Sellel aastal oli entusiasmi vaja küll veidi enam, kui varasematel aastatel, sest sügisene lakkamatu seenevihm tundus esialgu küllaltki pelutav, kuid üksteise julgustavad sõnad andsid indu ka nendele retk ikkagi kaasa teha, kes esialgu olid selles üsna kahtleval seisukohal.

Sihiks oli meil sellel aastal Kuristal asuv Jaago käsitöötalu. Ja selleks, et seltskondlikust jalgrattamatkast ei kujuneks võidusõit mööda asfalti, olid marsruudiks valitud võimalikult väikesed külavaheteed, mis on ka oma valla elanikule vähetuntud ja pakuvad seetõttu huvitavaid elamusi. Nii sõitsime läbi Ollioru ja võtsime üksteist ergutades Kannu küla järsku tõusu, läbisime veel laupäevahommikuse unise naabervalla keskuse Võnnu aleviku ja lõikasime sealt läbi metsa otse Kuristale.

Kuristal võttis meid vastu Jaago käsitöötalu lahke pererahvas - Inga ja Tairo, kes tutvustasid põhjalikult oma töid-tegemisi ning panid kaasahaarava jutuga väsinud ja märgade ratturite silmad särama ning oma külalislahkusega matkaliste hinges idanema kindla plaani, et sellesse tallu tuleb igal juhul tagasi tulla, kas siis mõnele toredale käsitööpäevale või mitmepäevasesse laagrisse. Käsitöö on väga mitmekesine ning Jaago pererahvas leiab igaühe jaoks tegevuse, mis talle meelt mööda on.

Tagasitee kulges veelgi märkamatumalt, kuna silme eest terendas koduvalla matkapäevadele juba traditsiooniks saanud piknikulaud. Seekord võõrustas Tamme talu perenaine Erika matkalisi omaenda kodus. Peale seda rikkalikku ja imemaitsvat söömaaega tuli aga päeva raskeim osa - täis kõhuga tuli veel koju ka vändata.

Taaskord tuleb tõdeda, et kui on hea seltskond, siis ei ole halba ilma, sadagu taevast või pussnuge! Loodame, et koduvalla matkapäeva traditsioon jätkub ja järgmisel aastal on matkaliste seas juba palju enam ka „uusi nägusid". Kõik matkalised, sõltumata soost ja vanusest on alati teretulnud! Samuti on alati teretulnud ettepanekud huvitavate sihtkohtade ja marsruudi osas.

Täname kõiki osavõtjaid ja kohaliku omaalgatuse programmi ning Mäksa vallavalitsust!