Muljeid toiduedendajate mõttepäevalt Ärmal
Mida viisite sel aastal Polli Aiandusuuringute Keskuse poolt külakostiks?
Pollist oodatakse keset suve ikka eelkõige head ja värsket puuvilja ning marju, kuid me viisime Ärmale ikka muud põnevat ka. Sel aastal on meil teemaks toortoidunäksid, mis valmivad dehüdreerimise teel ehk siis põnevad maitsed kuivatatakse madalal temperatuuril.
Kohalik rahvas teab, et Pollis kasvavad õuna- ja ploomipuud, kuid teil on ka tugev tootearendus. Mida põnevat toodate ja müüte?
Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus on oma profiililt ikkagi teadusasutus, kus õpitakse ja õpetatakse, uuritakse ja avastatakse. Seega on väga oluline et Polli teaduritel oleks piisavalt õnne, aega ja raha, et üha paremaid sorte erinevatel kultuuridel aretada. Kui pole head algmaterjali, siis pole ka millestki toodet arendada. Põhilise mahlatamise ja moositamise kõrval on hoogu võtnud erinevad kuivatamise ja küpsetamise vormid. Mõned inimesed juba teavad meie maiust Polli kummik, mis on kuivatatud õunapüreeribad, paneeritud jõhvikajahus. Hellitav nimi „kummik" on tulnud lühendina sõnast kummikomm. Jõhvikaseemned ja kestad, millest paneering valmistatud, on oma kõrge vitamiinide ja mikroelementide sisaldusega vajalik toidulisand, mida ka lapsed meeleldi söövad. Ei tahaks küll ühelegi meditsiinilisele väitele viidata, kuid praktika näitab, et arukamad tegelased nosivad hoolega pigem Polli kummikuid, kui et apteegi ust kulutavad.
Üks omalaadne ettevõtmine on meil veel tatra- ja marjajahudest küpsiste valmistamine, sellele lisandub sel aastal ilmselt tatra- ja speltajahust piparkookide tootmine. Täie hooga toimub toortoidunäkside tegemine. Neid näkse, nagu ka küpsiseid, toodame OÜ Loodusväe tellimusel ning retsepte on kokku kümme, neist kaks on magusad. Minu enda lemmikud magusast on punapeedi-maasika-piparmündi-rosina- päevalilleseemnenäksid ning soolasest tomati-basiilikunäksid.
Kas aiandusuuringute keskuse tooteid kasutab ka mõni Eesti restoran või söögikoht?
Pollis osutatakse teenust paljudele väikeettevõtetele. Mõne puhul tähendab see ainult mahla valmistamist, teise puhul on tarvis toode nullist arendada. Turustamisega tegeleb reeglina ettevõtja ise. Pollis toodetud astelpajulimonaadi ja astelpajumahla kasutab Põhjaka mõis, Viljandis asuv Roheline Kohvik teeb meie mahladest kokteile ja püreedest küpsetisi, Kivi Pagar kasutab sõstraid ja maasikaid. Ka koolide ja lasteaedade ring, kes otsustavad Polli mahlade kasuks, suureneb iga aastaga. Paljud mesinikud kasutavad siin toodetud marjajahu meesegude valmistamisel. Suur osa kaubast läheb Soome ja Rootsi restoranidesse ja hotellidesse.
Kas meie vallas on veel huvitavaid toidutootjaid?
Minu meelest iga majapidamine, kus kasvab mõni marjapõõsas, mille eest kantakse hoolt või on maha külvatud aiavili, on väärt tunnustamist. Ei pea olema nii väga huvitav toidutootja, sest kõik, kes midagi teevad loomulikul moel ning ilma intensiivse taimekaitse ja väetiseta või hormoonpreparaatideta, on tegijad. Meie vallas on mitmeid lihaveise- ja seakasvatajaid. Ka piimakarjaga viitsivad veel mõned tegeleda. Olen kunagi ise loomi pidanud ning tean selle töö sisu hästi. Tänasel päeval annaksin kõigile loomakasvatajatele ordeni, sügav kummardus nende ees.
Mis teile Karksi valla elanikuna siin meeldib ja mis vajaks arendamist?
Puhas loodus on üks võimalus ja eeldus mahepõllumajanduse arendamiseks. Ääremaadel puuduolevatest töökohtadest ei tasu rääkida, iga vinguja võiks ise töökohti juurde luua. Ma proovingi sellest vinguja rollist looja seisu üle minna ning sel aastal loodud maheettevõte Lillimäe Viljad OÜ peaks tulevikus marjaistandustes ja töötluses vähemalt mõne töökoha juurde tooma.
