Neljapäev, 30. september veedeti Tallinnas, oli lühike bussiekskursioon Piritale, orienteerumismäng ja maitsev lõuna Vabaõhumuuseumis ning jalutuskäik vanalinnas. Vabaõhumuuseumis ja hiljem ka Viitnal rõõmustas väliskülalisi suur külakiik ning loomulikult valmistas kõigile unustamatu elamuse eestlaste au ja uhkus – vanalinn.

Projektikohtumise teine päev möödus suures osas koolis. Päeval oli kõikidel meie õpilastel võimalus nautida külaliste harivaid ettekandeid – kuulsime Poola rahvalaulu ning Itaalia tuntud viisijuppi „Volare“, nägime traditsioonilisi Türgi ringmänge ja õppisime portugali keelt. Õhtu sisustas pikisilmi oodatud moeshow ja disco, mille žüriis oli ka väliskülalisi. „Moeshow oli suurepärane, samas ka naljakas. Kõik riietusid originaalselt ning muusika oli lahe,“ arvas 14-aastane portugallane Magda. Itaallane Ivan kiitis nii moeshow kui kooliürituse ideed ning õpilaste aktiivset osavõttu. Kiidusõnu jagus ka koolile: “Teie

kool on suur, aga väga hästi organiseeritud – kõikide vajadustega on hästi arvestatud, õpilastel on palju tegevust ja ma tõesti nägin, et kool ongi teie teine kodu. Samas on maja kõige selle kõrval puhas ja korralik“.

Ent discol kaua jalga keerutada ei oleks suutnud keegi, sest ees ootas pikk ja tegus nädalavahetus. Laupäev viis väsimatud uudistajad Palmse ning Sagadi mõisa, Lahemaa rahvuspargi matkarajale ning Altjale. Küsimuse peale, et mis on suurim vahe

Eestil ja Portugalil, nimetas Raquel loodust: “Meil Portugalis on palju mägesid, aga Eestis ei näinud ma ühtegi. Kindlasti on Eestis palju rohkem rohelust ja loodust, sedaisegi linnades“. Õhtupooliku veetsid külalised oma peredes. Siinkohal tooksin välja noorte välismaalaste muljeid eestlastest kui võõrustajatest. Suvel iseseisvalt Eestimaad külastanud 17-aastane Portugali poiss Filipe on rõõmus: “Mulle väga meeldib kõik, mis puudutab teid kui inimesi. Kõik oli lausa ideaalne, kui me seal olime. Ja isegi tänaval, kohates kedagi tundmatut, tundsin, et meisse suhtuti austuse ja siirusega, kuigi oleme ju välismaalased. Võõrustajatena olite suurepärased ja ma jumaldan kõiki“. Sama arvas ka Türgit esindanud Talha Burak: “Kuigi Eesti on külm, on inimesed väga head ja külalislahked, meid võeti südamlikult vastu. Teie maa on väga ilus“.

Kõige pikemaks päevaks kujunes õpilaste jaoks pühapäev. Külastati Kohtla kaevandusmuuseumi, piirilinna Narvat, oma arhitektuuri poolest kuulsat Sillamäed ning lõpuks Kuremäe nunnakloostrit. Eestlase, 18aastase Grete arvates said külalised tutvuda teistsuguse Eestiga: “Sest Narva on suuremalt jaolt venelaste linn. Loodan, et külalised jäid rahule, aga paraku nende keeleoskuse kesisuse tõttu ei tea, kas nad kõigest kirjeldatust ja näidatust ka aru said, mis tähendus neil asjadel on. Paljud, kes eestlastest varem Narva kindluses polnud käinud või üle jõe paistvat Venemaad näinud, kogesid ka uut ja huvitavat.“

Esimesi pisaraid võis teisipäeval näha juba neli tundi enne lahkumist – uued sõbrad ja teadmised ei unune kunagi ning just selle pärast ongi rahvusvahelise projektitöö kogemust ja elamust raske üle hinnata. Enne minekut kuulsin 18- aastast Poola õpilast Annat ütlemas, et Eestis veedetud päevad olid parimad tema elus. Itaallane Ivan aga lausus nii: „Ma arvan, et see oli hea kogemus, sest õppisin midagi teise riigi kultuurist ja traditsioonidest. Tutvusin paljude heade inimestega ja leidsin nende hulgast palju imelisi sõpru. Mina ja mu koolikaaslased tahame kindlasti tagasi tulla, et mitte Eestit ära unustada. See tõepoolest on teistsugune maa, nii väljanägemise kui ka nö sisu poolest. Kuid suures plaanis oleme me kõik ühesugused: tahame parimat endale ja teistele inimestele. Teil oli probleeme Vene okupatsiooniga, aga me näeme, et te kasvate vaikselt-vaikselt tagasi suurepäraseks riigiks“. Ka eesti õpilane Jürgen oskab saadut väärtustada: „See projekt on andnud meile väga palju julgust suhelda teistega, väga palju uusi tutvusi ja ülevaadet teistest kultuuridest.“

Loodetavasti ei jää see viimaseks sääraseks ettevõtmiseks Kadrina koolis. Kuidas muidu kasvatada noortes mõistmist ja tolerantsi ning aidata lõhkuda rahvusvahelisi vaenusidemeid.