Murelik lugeja: Ema haiglas, isa tööl - kes valvab laste järele?
"Olen kolme lapse ema, suurem laps käib algklassis, keskmine lasteaias ja kolmas on veel alla aastane. Juhtus nii, et sattusin kõige pisemaga haiglasse, abikaasa käib tööl ja mitte nagu „valge inimene" vaid tööpäev lõppeb kell 22.00 õhtul. Lisaks kulub koju sõidule veel tunnike.
Hommikul viib abikaasa keskmise lapse vara-vara hommikul lasteaeda ja siis ise lippab ruttu tööle, suurema lapsega nagu polekski probleemi - käib koolis ja trennis ning saab omadega hakkama. Kuid kes toob lasteaiast keskmise lapse? Kes valmistab lastele sooja toidu ja on nendega õhtutundidel kodus? Seadus ei luba anda abikaasale haiguslehte, kuna lapsed ju terved ja kui peaks mõni õnnetus juhtuma, kui lapsed üksi kodus - süüdi siis ju ikka vanemad, et oma võsukesed üksi on jätnud. Õnneks on minu lapsed nii mõistvad ja tublid, et saavad ise hakkama, kuid selline olukord on siiski absurdne. Kuidas kaitseb riik ja seadus lapsi sellistes olukordades?"
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Ravikindlustuse seaduse kohaselt on Eesti Haigekassa poolt hooldushüvitisega kindlustusjuhtumiks alla 12-aastase lapse põetamine, haige perekonnaliikme kodus põetamine ning alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi.
Kirjeldatud olukorras viibis ema kui hooldav isik haige lapsega haiglas ja polnud ise haige. Seda, kuidas ravikindlustuse seadus hooldajat sellises situatsioonis käsitleb, saab selgitada Eesti Haigekassa.
Kui ema on otsustanud kõige noorema lapsega koos haiglas viibida, on perekonnal tööõigusest tulenevad võimalused olukorra ajutiseks lahendamiseks järgnevad.
Isal on võimalik asuda tööandjaga läbirääkimistesse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 63 lõike 1 alusel lapsepuhkuse või § 64 lõike 1 alusel tasustamata lapsepuhkuse või hoopis kokkuleppel põhipuhkuse osa või tasustamata puhkuse kasutamiseks. Kuna TLS § 69 lõige 3 sätestab puhkuste ajakavasse märkimata puhkuste kasutamisest tööandjale etteteatamise aja 14 kalendripäeva, siis on vajalik tööandjaga kokkuleppele jõuda seaduses ette nähtud puhkuse kasutamiseks sellest vähem ette teatades.
TLS sätestab, et aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel, lühidalt - ootamatu vajaduse korral peab tööandja TLS §-de 38 ja 40 alusel ja töötaja nõudmisel andma töötajale keskmise töötasuga tasustatud ja mõistlikus ulatuses vaba aega. Näiteks ei saa töötaja tööd teha piiratud ajavahemikul, st tegemist ei ole pikaajalise või püsiva takistusega, sealhulgas on näiteks tekkinud ootamatu hädaolukord, mis muudab töötaja kohaloleku vajalikuks.
Võlaõigusseaduse § 7 kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid. Kui töö tegemine on takistatud töötaja poolt rohkem kui mõistliku aja võrra, siis on õigustatud ka töötasu mittemaksmine.
Töölepingu pooled peavad töösuhtes käituma heas usus ja poolte huve arvestavalt. Tööandjal on keelatud töötajaga tööleping erakorraliselt üles öelda põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi (TLS § 92 lõige 1 punkt 2).
