Ta rääkis, et viimasel ajal on tallee ette heidetud, et takistan Mustvee gümaasiumi liitmist Mustvee vene gümnaasiumiga. Kuni 2014. aastani oldi kohalikus omavalitsuses seisukohal, et õppeasutuste liitmine toimub Mustvee gümnaasiumi baasil. Nüüd on võetud eesmärgiks moodustada Mustvee vene gümnaasiumi eesti osakond.

"Ma olen tõesti arvamusel, et eestikeelne kool, mis avati omal ajal Eesti Haritlaste Liidu eestvedamisel, peab Mustveesse alles jääma. Toetun ka suure osa eesti kogukonna seisukohale. Vilistlased koostasid kooli allesjäämiseks pöördumise riigikogule,” lausus Kivimurd-Tarelkina, kes kavatseb oma ametist vabastamise vaidlustada.

Mustvee linnavolikogu aseesimees Evdokia Abakanova tõdes, et Mustvee on kiiresti arenev piirkond. “Loomulikult on hariduspoliitika meie linna võtmeküsimus. Mustvee linnavolikogu liikmed on veendumusel, et koolijuhina ei suutnud Kivimurd-Tarelkina kaitsta eestikeelset haridust reformide ajal. Linnavolikogu juhtis tähelepanu direktori juhtimis- ja majandamisstiilile. Eelmisel aastal tehti direktorile sellele tuginedes mitu hoiatust. Näiteks oli kummaline, et eemisel aastal polnud tema juhitava kooli gümnaasiumiosas ühtegi õpilast. Seega võiks öelda, et direktor ise lammutas gümnaasiumi. Hea hariduse andmisel pole direktori isik kõige olulisem. Usun, et direktori kohusetäitja Ade-Liis Soosaar, kes on kogenud pedagoog, saab hästi hakkama,” rääkis ta.

Loe pikemalt Vooremaast.