Muusikaklassi ja Tohisoo muusikakooli ajaloost
Lõik Sirje Maarpuu (Helisto) kirjast: "Õppisin klaverit muusikaklassi asutamisest, s.o. 1960. a, sest siis algasid minu mälestuste järgi esimesed ametlikud õpingud. Mäletan täpselt, sest saime juba 1960/61 õppeaasta kevadel muusikaklassist ametliku tunnistuse.
Õppisin siis 5. klassis ja muusikaõpetajaks oli sellal Leo Soots, kes ühtlasi oli ka muusikaklassi asutaja. Tunnid toimusid vanas koolimajas (Tohisool) - saali kõrval asuvas muusikaklassis, sest uut koolimaja alles ehitati. Neid lapsi, kellel kodus klaverit ei olnud, lubati saalis harjutada. Alati oli klaveri juures harjutada tahtjatest suisa järjekord."
Minu jaoks ootamatu, kuid tegelikult väga vahva teadasaamine, et muusikaklass sai alguse Tohisool, kus ju praegugi muusikaklassi järglasena tegutseme.
Sirje Maarpuuga kirju vahetades on selgunud muudki huvitavat. Muusikaklassi ruum asus praeguses laoruumis (saali kõrval, akendega jõe poole).
Seal olid pikad istepingid, nurgas klaver ja kontrabass, seinal tahvel, kuid lauad puudusid, sest koorilaulutunnis poleks muidu kõik osalised ära mahtunud. Teine klaver oli saali nurgas, kus toimusid ka kehalise kasvatuse tunnid.
Solfedžoõpetaja Leo Soots
Esimene solfedžoõpetaja oli Leo Soots. Tunnid olid kord nädalas, kuid kerge neid läbi viia polnud, sest ühes tunnis olid alguses koos nii 7- kui 15-aastased.
Vaike Rööbil, kes 1962/63. õa solfedžoõpetajana jätkas, võis äsja konservatooriumi lõpetanud inimesena küll mulje jääda, et õpilased polegi muusikateooriat varem õppinud.
Järgnevalt veel lõike Sirje Maarpuu kirjadest: "Töökoormus oli Leo Sootsil tohutu - tavalised muusikatunnid, klaveriklassi tunnid, igasugused ansamblid, kooli koorid, kultuurimaja segakoor, puhkpillid. Paar aastat tegutses isegi mandoliiniorkester, kus ka mina mängisin. Sellele vaatamata oli ta ikka heatujuline ning sõbralik õpetaja."Õp. Sootsi juures õppisin kaks aastat. Edasi õpetas mind Merike Luming, noor sümpaatne õpetaja, kes andis ka teisi aineid (vene keelt). Ta elas vanas koolimajas ning seal, tema korteris toimusidki tunnid. Ise mängis ta hästi klaverit, õpetas muusikale kaaselamist ja õiget kätehoidu... Mäletan seletust, et Bachi muusika voolab nagu oja (seda bach teatavasti saksa keeles ju tähendabki). Lumingu korter, kus ta klaverit õpetas, asus Ternode tolleaegse korteri vastas, akendega jõe poole. Kitsast kõrgest trepist üles, mõni samm mööda koridori ja olimegi päral. Mäletan veel sügisõhtutel kottpimedat parki. Kuna elasin Välja tänaval, pidin minema üle Juudi silla ja Luming tuli mind taskulambiga koju saatma, sest kartis, et ma pimedas jõkke kukun."
„Igal kevadel toimusid muusikaklassi õpilaste kontserdid. Algul esinesid kõik õpilased, aga hiljem, õpilaste arvu kasvades vaid parimad. Tase oli väga erinev, sest mõned olid juba varem eraõpetajate juures tunde saanud. Meenub Merike Raidi ja Katrin Krabi ilus klaverimuusika. Õp. Luming õpetas meile ka mängu neljal käel ja kord saatsime Aita Häitsoniga võimlejaid."
„Kord muusikaklassi kevadkontserdil teadustati, et esineb Toomas Kapten - muusikaklassi kõige noorem õpilane. Õpetaja asetas klaveritoolile lisaks veel tabureti, et väikemehe jalad rippuma ei jääks. Nüüd loen professor Toomas Kaptenist..."
Sirje Maarpuu kirjutab oma klassiõde Anne Rannamäest (Metsallik), kelle nimi eelmise artikli pildiallkirjas ekslikult vale oli: „Anne oli minu klassiõde, kooli parim akordionimängija. Tema pillimängu saatel oleme veetnud palju kauneid hetki. Akordionimängu õpetas Annele esimestel aastatel Leo Soots, Hiljem Ants Saks, kultuurimaja tolleaegne direktor. Keskkooli ajal õpetas Anne ise ka nooremaid õpilasi. Akordioni mängis ka Viivi Veigel (Jüriloo). Mäletan koolipeolt akordionistide ansamblit, kus mängisid Soots, Saks, Anne ja Viivi."
Sirje Maarpuu meenutab ka triot, kus trombooni mängis Andres Kaus, kontrabassi Peeter Kaus ja klaverit Leo Soots. Ehkki vennad Kausid muusikaklassis ei õppinud, olid nad siiski Leo Sootsi juhendatavad ning nende tegevus nii Tohisoo koolis kui ka suures koolimajas väärib märkimist.
Kausid tulid Kohilasse 1960. a ja tulid nad Põltsamaalt, kus puhkpilliõpetus läbi aegade on heal järjel olnud. Peres oli viis venda ja kaks õde. Nende isa Konstantin Kaus oli vene kiriku papp. Elukoht oli neil Arengu kolhoosis (Kurtna kandis).
Muusik Andres Kaus
Andres Kaus (1944-1998) õppis 1966-1969 Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist ja lõpetas 1973. a TpedI muusikaosakonna.
Tegutses ta ansamblite, kooride, puhkpilli- ja tantsuorkestrite juhina Aegviidus, Raplas, Kaius. 1973. aastast töötas ta Haapsalus, jätkates muusikakollektiivide juhendamist ja olles ka kultuurimaja direktor ning kultuuriosakonna juhataja. Andres Kausi algatatud on palju traditsioone, nt Valge Daami muusikapäevad.
Muudest allikatest saadud meenutuste järgi oli Andres Kaus suure tõenäosusega see Tallinna Muusikakooli sisseastuja, kes klaverieksamil ei osanud mängida muud kui koerapolkat, kuid kuna teised eksamid tegi ta viitele ja et ta musikaalsus oli silmapaistev, võeti ta kooli vastu. Sirje Maarpuu klassivennaks oli Jüri Kaus, kelle poeg Jan Kaus on kirjanik.
Muusikaklassis õppis klaverit veel Tiit Koldits, olles üks vanimaid õpilasi. Ta klaveriõpetajaks oli Marje Sink (helilooja, Kuldar Singi ja Tunne Kelami ema). Tiit Koldits (1945-1997) oli Hagudi kandist pärit, kus lõpetas põhikooli. Kohila koolis käis ta lühikest aega (9.- 10.kl). Siit saadud väike klaverimängu oskus võimaldas tal astuda aga Tallinna Muusikakooli koorijuhtimist õppima. Muusikakooli kõrvalt lõpetas Tiit ka keskkooli Tallinnas. Õpingud muusikakoolis katkesid, kuid sõjaväeski Moskva lähistel oli ta muusikaroodus.
Tiit Koldits oli lühikest aega (1967/68.õ.a.) ka lauluõpetaja Hagudi 8- klassilises koolis (peale senise õpetaja Endla Mägi Kohilas tööle asumist).
70. aastate algul Tartu Ülikoolis psühholoogia erialal õppides ja sama kateedri laborandina töötades oli ta ühtlasi „Vanemuise" teatri kooriartist. Muusikakooli päevil oli Tiit tutvunud noore klaveriõppuri Maie Männistega, kellest hiljem sai ta abikaasa. Seotus Hagudiga tõi Maie Kolditsa 1970. aastal Kohilasse klaveriõpetajaks.
Ehkki Maie siis oli muusikaklassi õpetaja vaid ühe õppeaasta, oli ta mõju õpilastele märgatav. Kaudselt mõjutas ta nii mitmegi oma õpilase tulevikuplaane muusikat edasi õppima minna.
Maie Kolditsa juures õppisid 1970/71 Eve Piirmets (Lend), Mari Mälgi (Ausmees), Toomas Kapten ja Merike Mägi (Kirss). Maie teistkordsest Kohilas töötamisest teeme juttu aga edaspidi.
Suur tänu Sirje Maarpuule meenutuste eest, samuti Leili Luugile ning Jüri Retsile täpsustuste eest! Palju on veel kirja panemata - Lehte Kõdarist, Marje Singist jt õpetajatest, samuti õpilastest, on veel palju meenutada.
Täpsustatud andmete kohaselt on isikud 1963.a. muusikaklassi pildil järgmised:
4. rida: Mati Veelmaa, Jaak Kabel, Märt Kõrvas, Ilmar Soots, Jüri Rets, Tiit Soodla, Enn Veelmaa, Ene Karu, Katrin Krabi, Anne Kerdmann, Evi Remmelgas, ? .
3. rida: Leili Luuk, Aita Häitson, Heli Silma, Helgi Niitsoo, Lea Küng, Lea Tiigiste, Silvia Kuulmann, Kadri Aamissepp, Ehalill Suursööt, Anne Puhkan, Liivi Tiitus, Malle Palts, Inna Murov.
2. rida: Merike Raid, Katrin Vahesalu, Anne Rannamäe, Riina Sokk, Sirje Helisto, Lehte Kõdar, Vaike Rööp, Marje Sink, Heldin Mälgi, Sirje Tart, Aidi Virginski, Anne Pähkel.
1. rida: Ago Puusaag, Ene Hanov, Auli Tähve, Vaike Luik, Ülle Anderson, Merike Tartland, Maria Raud, Krista Mälgi, Kristi Kolon.
Fotoaparaadi taga oli Leo Soots ja seetõttu teda pildil pole.
Vabandan kõigi ees, kelle nimed valesti olid! Vaid koostöös saame võimalikult tõetruu pildi olnust. Nii ootan jätkuvalt meenutusi ja mälestuskillukesi kõigilt aadressile merikekirss@hotmail.com.
Ja muidugi võite tulla ka Tohisoo mõisa ning oma mälestusi suusõnal või käsikirjaliselt edasi anda.
