Muusikakool ootab juubelipidustustele
Muusikakool ootab kõiki juubelikontsertidele, mis toimuvad 1. ja 3. detsembril. 1. detsembri kontsert toimub kultuurimaja väikeses saalis kell 18 ja esimest korda annavad iseseisva kontserdi õpetajad. Kooli direktor Silja Aavik vihjas, et kava tõotab tulla üllatusterohke.
3. detsembril kell 19 kultuurimaja suures saalis toimuval suurel sünnipäevakontserdil astuvad üles õpilased, õpetajad ja vilistlased. „Traditsiooniliselt pakume pärast kontserti torti, mis kaalub just nii palju, kui sünnipäevalapsel vanust – seekord siis 20 kilo,“ märkis Aavik. Juubeli puhul saab valmis ka muusikakooli lauakalender, kus iga kuu juures kirjas järgmise aasta tähtsamad üritused. „Ära on toodud need üritused, mida ise korraldame ja millistel osaleme,“ täpsustas direktor. Kalendri kujundas Saara kirjastus, trükis valmis Eesti Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupi toetusel.
Paide muusikakooli Türi filiaal loodi 1973. aastal ning erinevatel erialadel alustas seal õpinguid 20 last. ”Kui liita sinna juurde 17 Türi ja selle piirkonna õpilast, kes õppisid Paide lastemuusikakoolis juba varem, võis Türi filiaali õpilaste üldarvuks lugeda 37,” teab Aavik.
Aastate jooksul hakkas järjest enam tekkima vajadus oma iseseisva kooli järele. Tänu toonase linnapea Theo Aasa ettevõtlikkusele sai see 1990. aasta 1. septembril ka teoks avati Türi Muusikakool. Aastaid pidi koolipere läbi ajama nendes kitsukestes tingimustes, mida pakkus Paide 16 asuv hoone. Ruumipuudusel pidi tunde läbi viima köögis, talvel külmus kanalistatsioonitorustik – need olid ühed põhjused paljude põhjuste kõrval, miks üha teravamalt kerkis päevakorda uue koolihoone ehitamise teema.
2008. aastal avati Türi Kultuurimaja juurdeehitusena muusikakooli uus õppehoone, mis on Eestis ainulaadne, kuna on ehitatud spetsiaalselt muusikakooliks. Täna on Türi Muusikakoolis 146 õpilast, keda õpetab 18 õpetajat. Seega on kool Järvamaa muusikakoolidest suurim. Koolis saab õppida sellistel erialadel, nagu klaver, akordion, viiul, tšello, flööt, plokkflööt, oboe, kitarr, saksofon, klarnet, altsarv, trompet, eufoonium, metsasarv, tromboon, löökpillid.
Uude majja kolimisega algas uus elu. Oluliselt täienenud pillipark andis võimaluse avada uusi erialasid (eufoonium, metsasarv, tšello, oboe). Avamata on veel fagoti eriala. Solfedžo õpetamisel võeti lisamaterjalina kasutusele solfedžo arvutiõpik.
„Arvame, et koolil on hea maine, sest õpilaste puuduse üle me kurta ei saa. Juba mitmed aastad järjest on kooli astuda tahtjaid rohkem, kui me saame vastu võtta,“ märkis Aavik. Õpilaste arvu suurenemisele on paljuski kaasa aidanud erinevate õppekavade kasutuselevõtt ja uute erialade avamine. Populaarne on eelkool, kus õpivad peamiselt 5–6aastased lapsed ja kus lisaks laulmisele, rütmikale ja muusikalise kirjaoskuse algteadmiste omandamisele õpitakse mängima ka plokkflööti. Pärast põhikooli lõpetamist jäädakse tihtipeale edasi lisaaastateks, et valmistada end ette järgmise astme muusikakooli või otse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse astumiseks. Suur huvi on koosmängu ja erinevate lisapillide õppimise vastu, milleks jääb pärast põhikooli lõpetamist rohkem aega. Tihtipeale tullakse tagasi selleks, et alustada õppimist hoopiski uuel erialal.
„Meie 20 lennu 134-st lõpetanust on muusikat edasi õppima läinud kokku 30 õpilast, neist 11 G. Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli, kaks H. Elleri nimelisse Tartu Muusikakooli, kaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiasse, üks TÜ Tartu Õpetajate Seminari, kaheksa otse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse ning üks Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonda. Hetkel jätkab viis õpilast õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis,“ loetles Silja Aavik.
Igal aastal osalevad muusiakooli õpilased nii piirkondlikel kui ka üleriigilistel konkurssidel, kus on saavutatud märkimisväärseid tulemusi. Käesoleval aastal osaleti edukalt rahvusvahelistel konkurssidel klaveri ja flöödi erialal. „Kooli head õpetuse taset näitab seegi, et tänavune Järvamaa aasta õpetaja tiitel läks meie kooli flöödiõpetajale Viia Ivaskile,“ on Aavik arvamusel.
