Igal lapsel on sündides musikaalsed kaasasündinud alged, millest arenevad välja muusikalised eeldused, kui neid edasi arendada.

Minu silmis on kõik lapsed musikaalsed, kes on musikaalne lauldes, kes pilli mängides ja tantsides. Lapsega võiks laulda võimalikult varakult, lauldes ise lapsele ja koos lapsega. Kindlasti on neid lapsevanemaid, kes ütlevad, et nad ei oska laulda ja seepärast ka ei proovi. Laps ei ole hindaja, et kui hästi sa seda teed, vaid laps soovib, et oleks tore. Mida varem laulmisega tegelema hakata, seda varem hakkab lapsel arenema tema meloodia taju.

Meie alustame alati tundi väikestega ühe lihtsa lauluga, mille juurde kaasame erinevaid tegevusi. Pisikeste laulutund peab olema üles ehitatud kordavate tegevustega. Kõrinad, trummid trianglid aitavad meid erinevaid rütmiharjutusi teha. Hiljem lisame sinna juurde laulusõnad. Nii on võimalik lapses arendada rütmitaju.

Kui 4-5 aastane laps ei pea viisi, ei tohi veel püssi põõsasse visata, kuna muusikalised oskused arenevad kõigil lastel erinevalt.

Mõnel võivad need avalduda algklassides või ka hiljem. Oma kogemusest tean ühte näidet, kus tüdruk laulis väga intonatsiooniliselt mustalt, kuid kui ta laulis alati väga tugeva laulja kõrval, siis see aitas teda. Ta kuulas ja teadis, kuidas peab õigesti laulma. Praeguseks on ta väga heal tasemel laulja ja just soololauljana.

Kuidas vanemana käituda siis, kui laps on musikaalselt andekas, aga endale oleks justkui karu kõrva peale astunud?

Kui lapsevanem teab või arvab, et tema laps on musikaalselt andekas, peaks ta võimaldama lapsel seda edasi arendada. Samuti kui emad-isad näevad, et laps kodus laulab palju ja tema pilk jääb alati televiisoris tulevale muusikale, peaks last suunama kas lauluringi või hoopis panema ta mõnda muusikapilli õppima. Isegi kui võtta lihtne luuletus ja proovida seda lauldes teha, on väga arendav. Improviseerida laule tegevusest, mida te just parasjagu teete. Kindlasti saab lapsevanem aidata last laulusõnade õppimisel. Rääkida lapsele loo sisu ja fantaseerida veel juurde, mis on lapse jaoks põnev ja annab lapsele palju.

Aga kui peaks olema vastupidi, et vanem tahab näha last muusikaliste eeldustega?

Kõige olulisem on lapse enda huvi muusika vastu. Kui seda ei ole, ei ole ka kahjuks tulemust. Last ei saa sundida laulma või muusikaga tegelema, kui ta soovib hoopis jalgpalli mängida. Kõige tähtsam on lapse enda huvi ja armastus muusika vastu. Oluline on toetada lapse soove ning julgustada last. Kui ikka lapsel on tahtmine laulda või pilli mängida, siis perekonna toetus on äärmiselt tähtis. Väikelapse puhul ei peaks vanemal olema täiuslikkuse taotlust. Lapse hääl pole alguses tehniliselt korrektne ja oodata, et ta suudaks täpselt viisi pidada, on vale. Sinu ülesandeks on toetada last selles, mida ta teeb. Võimalda lapsel kuulata eri stiili muusikat ja ära sunni talle peale näiteks ainult lastelaule või klassikalist muusikat. Kes teab, võib-olla meeldivad su pisikesele hoopis šlaagrid, mida sa ise sugugi ei armasta.

Ärge kunagi andke halvustavat hinnangut lapse muusikalistele võimetele ja oskustele. Sellised laused, nagu "sina viisi ei pea" või "sina laulda ei oska" on väga valed.

Julgustage last muusika kohta mõtteid avaldama. Kuuldud muusikast, laulust või kontserdist rääkimine, teravdab nii teie kui lapse tähelepanu. Mis mulle siis ikkagi meeldis, mis ja miks oli huvitav, kas ma oskan kuuldut millegagi võrrelda jne.

Mida lapsevanem saab oma lapse musikaalsuse toetamiseks ise kodus teha?

Ma arvan, et kõige tähtsam on teha midagi koos ja laulmine on ju tegelikult üks lihtsamaid tegevusi. Muusikastiile on erinevaid ja kindlasti aitab musikaalsuse arendamisele kaasa see, kui võimaldada lapsel kuulata eri stiili muusikat, isegi sellist, mis vanemale ehk ei meeldigi, kuid võib olla lapsele meeltmööda. Kuskil pole ju kirjas, et lapsed peavad kuulama ainult laste laule.

Laulusõnu võiks korrata koguaeg ja samuti laulu ülesehitust, kus tavaliselt on vaheldumisi kaks laulusalmi ning refrään. Sellest arusaamine on lapsele kasulik, õpetades süsteemsust ning arendades lapse loogikat. 

Mamma Mia laulustuudio tund

Kas mäletate seda päeva, kui tunnetasite, et minu enda väikses tüdrukutirtsus on päris palju musikaalsust?

Pean tõdema, et ei ole oma lapsele väga palju unelaule laulnud. Raseduse ajal laulsin muidugi palju, kuna minu töö on selline. Seda on avastanud paljud emad, et kui laps kuuleb mingit toredat laulu, hakkab ta kas kaasa nõksutama või plaksutama. Kodus erinevat repertuaari harjutades hakkas Minna varakult oma pudikeelsete sõnadega kaasa laulma ja tantsima.

Täna peagi kolmeseks saav laps laulab minuga peaaegu kogu repertuaari, mida Laulustuudios lastega harjutame. Täiesti teadlikult ei sunni ma teda laulma ja harjutama, ta teeb seda puhtalt enda soovist ning tahtest. Olen märganud, et koos laulmine tõstab tema meeleolu ning laps muutub oluliselt rõõmsamaks. Rõõmus laps on suuteline palju rohkem vastu võtma, kui kurb ja pahur laps. Koos laulmine tekitab lapses turvatunde ning see on ka viis teha midagi koos ema või isaga. Muusika ja laulmine ei arenda mitte ainult lapse musikaalseid andeid, vaid soodustab ka lapse loovust, parandab õpivõimet ja sotsiaalseid oskusi ning soodustab keelte õppimist.

Olete asutanud Peetris Mamma Mia Laulustuudio, mille nimes kasutate tuntud muusikali nime ning laulustuudio nimi on ka tuntud itaaliakeelse fraasina, mis tähendab „minu ema", kummaga nendest on laulustuudiol rohkem seost ja kuidas laulustuudio nime sai?

Kui kevadel tuli mõte teha Peetri kooli juurde laulustuudio, siis loomulikult käis meil tihe arutelu laulustuudio nime osas.
Palusin ka erinevaid nimesid mõelda oma sõpradel-sugulastel. Nime pakkus välja minu abikaasa õde, loomulikult ta teadis ka seda, et Mamma Mia muusikal on üks minu lemmikutest. Tema pakutud variant meeldis mulle koheselt ning selliselt me laulustuudiole nime leidsimegi.