"Õpikoostööprojektideks jagati raha viimased seitse aastat kord aastas kevadeti. Kõik ametlikult registreeritud organisatsioonid said esitada projektitaotluse, mis said ekspertide poolt hindepunkte ning nende alusel moodustus pingerida. Vastavalt olemasolevatele vahenditele said kõrgemate keskmiste punktidega projektitaotlused ka rahastuse. Igal aastal rahastas Eesti ligi kakskümmend  projekti, mille hulgas ka Näduvere Küla Seltsi projekt. Õpikoostöö projektide eesmärgiks on uurida erinevates riikides koos teatud teemat ning kokkusaamiste käigus jagada infot, kogemusi ja häid praktikaid. Need praktikad ei pruugi olla ühingul endal, vaid näiteid saab tuua kogu riigist. Nende kohtumiste tulemusena peaks üldjuhul valmima ka trükis või internetipõhine õppevahend või mäng või hoopis midagi muud. Rahastus põhineb projektis kehtestatud põhimõttel - 4., 8., 12. või 24. Reisiks saadakse alati mingi konkreetse summa, millest peab jätkuma nii kohtumisteks (transpordi-elamise- ja toitlustuskulud ) kui ka kohalikeks tegevusteks, samuti lõpptulemuste levitamisteks. Meie taotlus oli 12. mobiilsusele ehk eraldi reisile. Rahastustingimuste täitmise üle teeb järelvalvet SA Archimedes läbi kolme vahearuande ja lõpparuande. Samuti  käiakse pisteliselt dokumente kontrollimas organisatsiooni asukohas. Projekt ei nõua omaosalust ega ka kaasrahastust näiteks omavalitsuselt, seega peab hakkama saama teistega võrdsel alusel eraldatud Euroopa Liidu toetusest. Sellest aastast jagab sarnaste projektide jaoks rahastust Euroopa Liidu uus programm Erasmus+."

Milliseid riike on Näduvere Küla Seltsi algatatud projekti raames külastanud?

"Konkreetsed tegevused lepitakse kokku ja kodutööd jagatakse esimeste kohtumiste käigus. Meie oleme külastanud kahte partnerriiki - Itaaliat ja Türgit. Kokku on partnereid kaksteist, seega igasse riiki ei jõua, kuid projekti tegevuskava kohaselt on meil kuus kohtumist. Lihtne arvutus näitab, et kaheteistkümne reisiga saab keskmiselt osaleda kaks inimest korraga, kelledest üks peab olema projekti juht, seega kahjuks ei saa osaleda väga palju erinevaid inimesi. Lisaks seab osalejate valikule piirangu ka keeleoskus - projekti kohtumiste ja kogu asjaajamise keeleks on inglise keel."

Mida tähendab täpsemalt "Avatud valitsemine Euroopas"?

"Meie projekti uurimise all on kogu maailmas uudne teema - alles 2011. aastal ÜRO-s algatatud Avatud Valitsemise liikumine, millega ka Eesti riik liitunud on. Projekti käigus anname ülevaate Eestis toimunud muutustest ja headest näidetest, räägime läbipaistvast valitsemisest ning inimeste võimalustest poliitikas kaasa rääkida. Kuna Eestis on loodud Avatud Valitsemise Partnerluse (AVP) ümarlaud, mille koordinaatoriks on pr. Liia Hänni E-Valitsemise Akadeemia Sihtasutusest ning liikmeteks kõik suuremad vabaühendused, siis oleme loonud ka nendega kontakti ja teeme head koostööd.

Mais korraldame kõikidele Jõgevamaa vabaühendustele ja asjast huvitatuile infopäeva Avatud Valitsemise põhimõtetest, millist saaksid kasu vabaühendused, omavalitsused ning nendevaheline koostöö ja ka üksikisikud. Kõnelejatest on hetkel oma jah-sõna andnud pr Liia Hänni ja AVP omavalitsuste liitumise projektijuht pr. Kristina Reinsalu. Lisaks kutsume esinema ka Vabaühenduste Liidu (EMSL) ja Kodanikeühenduste Sihtkapitali (KÜSK) spetsialiste, kes annavad juhiseid, kuidas demokraatia- ja avatud valitsemise projektidele rahastust leida ning milline on nende projektide võimalik kasu kohalikele kogukondadele. Infopäev on osalejatele tasuta, kuid kahjuks pole praegu täpne kuupäev veel teada.

Veel aasta ja neli kuud kestva projekti jooksul saab kindlasti midagi harivat ka edaspidi korraldatud."