Nähtavast ja nähtamatust Tapa vallas aastal 2011
Selles ootuses oli ja on ka nüüd uudishimu, valmisolekut üllatusteks ning enesekindlust heade tulemuste saabumise osas. Ma ei räägi praegu ei eelarvest ega rahanumbritest. Tapa valla tõeliseks väärtuseks on inimesed ja kõik see, mida rahasse ümber arvutada oleks leebelt öeldes näotu. Paljude ettevõtmiste ja saavutuste mõju tunneme veel pikka aega, need inspireerivad teisigi.
Meil on väga palju toredaid, aktiivseid inimesi, kes pidevalt teevad midagi ja nad teevad seda väga hästi, lausa nii hästi, et neid märgatakse ja tunnustatakse nii maakonnas kui ka riiklikul tasandil. Toon vaid mõned näited: Tiiu Tikkerber pälvis kultuurkapitali tiitli Maa Sool 2010, Tapa valla suusaorienteeruja Asso Kesaväli sai MM-il meeskondlikus teatesõidus VI koha, Lääne-Viru maakonna parim ja vabariigis II koht poiss-solistide lauluvõistlusel 2011 on Teno Kongi, kes lisaks võitis ka vabariikliku noorte puhkpillimängijate konkursi, Rainer Viilveer kaitses teist aastat järjest kreeka-rooma maadluses Eesti meistritiitlit, Siim Kroonmäe tuli juunioride seas Eesti meistriks kõrgushüppes. Eesti Vabariigi Presidendi vastuvõtule kutsuti Tapa vallast vene gümnaasiumi abiturient Jevgenia Lupan. Sama kooli õpilane Aljona Saveljeva saavutas vabariiklikul esseekonkursil II koha, osavõtjaid oli 297, osalemine kultuuripealinna programmis "Tallinn 2011".
2011. aasta tõi spordis väga palju suurepäraseid tulemusi - käsipallis, saalihokis ja eriti maadluses. Maadlejate suurepärast vormi ja head seisu näitab tunnustuste hulk riigi tasandil - 2011. aasta parim kreeka-rooma maadlusklubi on SK Tapa, parim juunior Rainer Viilveer ja tema treener Allan Vinter. Seega on Tapa vallast kujunemas omamoodi kreeka-rooma maadluse kants Eestis. Lisaks tõsteti esile Tapa valla saalihoki taset: Oskar Salm on 2011. aasta Eesti parim mees saalihokimängija (2010 MM-i VII koht), Tõnu Salm on parim treener, Kristi Lööper on üks kolmest paremast naismängijast.
Heameel on tõdeda, et ka noored on aktiivsemaks muutunud ning asunud julgemalt kodukoha mineviku, oleviku ja tuleviku osas kaasa rääkima. Oleviku ja tuleviku osas teeb tublit tööd Tapa valla noortekogu, kelle eesotsas on president Kristlin Läänemägi. Et minevikuta ei saa ja minevikus tehtut ei tohi unustada, seetõttu väärib esile tõstmist Tapa gümnaasiumi noorte koostatud muistendikogu "Tapa - minu kodukoht".
Kultuuriaasta oli samuti rikas - nii eesti kui ka välisriikide kultuuri vahendamisel teeb tänuväärset tööd Tapa linnaraamatukogu, mis lisaks raamatute laenutamisele on kujunemas omamoodi galeriiks.
2011. aastal toimunud näitustest jäid meelde Artur Rinne 100, Austria kunstnike ning Soome harrastuskunstnike näitus ning Harald Grave näitus Jänedal. Hindan väga ka raamatukogu järjepidevat tööd lastega ja koostööd koolidega, selle eestvedajaks on Margit Lättemägi. Raamatukogu eestvedamisel toimus ka möödunud aastal üleriigiline etlusvõistlus „Ellen Niiduga Midrimaal".
Kultuurisündmustest rääkides ei pääse üle ega ümber heatasemelistest kontsertidest - jätkuks nendele publikut ka alanud aastal, see on suurim tänu, mis saame korraldajatele anda ning seeläbi tagame kontsertide jätkumise. Tuletan siis meelde: Tapa valla muusikapäevad V, Rosaarium, Noored muusikud jpt kontserdid. Loodan, et korraldajatel jagub ka edasiseks entusiasmi ja tahet organiseerida neid suurepäraseid muusikaelamusi. Eraldi tuleb rääkida Lehtse kammerkoorist, kes sai möödunud aastal 30-aastaseks ja tähistas seda opereti „Haljal aasal" lavastamisega - fantastiline elamus ja kena sünnipäevakingitus kuulajaile.
Teeb suurt rõõmu, et meil jätkub kultuuripõllul häid tegijaid, aga see kõik oleks kaduv, kui puuduks järelkasv. Taaskord tuleb kiita juhendajaid - laulu- ja tantsupeost Maa ja Ilm võttis osa Tapa vallast Tapa gümnaasiumi neidude rahvatantsurühm Ummiskingad, keda juhendab Eevi Koppelmann. Tapa ja Lehtse mudilaskoor ja Tapa valla lastekoor (juhendajad Tiiu Tikkerber, Svetlana Kuusik, Kai Kivi) ning Jäneda mudilaskoor (juhendaja Arvo Luik).
Kokku oli Tapa vallast neli kollektiivi ehk 107 inimest. Lisaks marssis laulu- ja tantsupeolistega rongkäigus Tapa Linna Orkester (juhendaja Jüri Tüli). Mul oli tõeliselt uhke ja ülev tunne nii suure ja heatasemelise seltskonna eesotsas Tapa valla lipu all koos teiega kõndida.
Möödunud kultuuripealinna aasta jõudis ka otsapidi Tapale, kus toimus selle raames kultuurivahetusprogramm.
Uutest sündmustest tuleb meelde menukaks osutunud Tapa valla käsitöötegijate päev, Tapa valla heakorrasündmusest "Tapa Talgud 2011" võttis osa 875 inimest, juubeliaastat tähistasid Jäneda ja Tapa raamatukogud - mõlemal täitus loomistest 90 aastat. Grillfestiga koostöös toimus Tapa Esimene Vorstifestival - usun, et traditsioon jätkub ning korraldajad suudavad täita külastajate ootusi. Tapa valla V rahvajooksu ja kepikõnnimatka organiseerijad sai eelmisel aastal uue kogemuse, sest nii palju osavõtjaid kui mullu, polegi varem olnud. Rohket osalusvõimalust pakkusid ka Tapa linnapäevad ning linna 85. juubelisünnipäev, kus esmakordselt olid avatud kodukohvikud.
Omalaadsetest sündmustest kirjutades ei saa mööda minna mai lõpus Männikumäel aset leidnud sündmusest "Tapa Traiel 2011", mille Balti meistrivõistluste I etapil oli osavõtjaid Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.
Rahvusvahelisel tasandil väärivad esile tõstmist tihedad kultuurisidemed Austria ja Ukrainaga, sellest räägivad mõlema riigi saadikute visiidid Tapale ning muudki sündmused: Ukraina kultuuri kool ning osavõtt Pärnus toimunud lauluvõistlusest „Ukraina laine". Austria kunstnike näitust ma juba mainisin.
Miks ma ei rõhuta Tapa uusi ooteplatvorme või veesüsteeme, Jäneda külamaja ehitust või Tapa- Lehtse tee valmimist? Sest need on silmaga nähtavad asjad. Muidugi on need tähtsad, aga tsiteerides Väikest Printsi, siis „Kõige tähtsam on silmale nähtamatu...". Seega omavad suurimat väärtust need väikesed, justkui märkamatuks jäävad teod ja tegemised, milleta Suuri Asju ei sünni. On tore, et Tapa valla inimesed mõistavad koos tegutsemise rõõmu ja teavad selle väärtust. See väärtus on ajas suurenev, kuigi see ehk praegu ei paistagi nii.
Soovin meile kõigile rohkelt ühisest tegutsemisest tekkivat rõõmu, rahulikku meelt ja otsustamisjulgust ning mõistmist, et igaüks loeb - nagu kinnitab ka alanud rahvaloendus. Olgu lisatud, et just see näitab, kui palju ja kus tegelikult elatakse, mis omakorda mõjutab ka strateegilisi plaane ja otsuseid. Jah, mina olen end juba üle lugenud.
Kui nüüd püüda tulevikku vaadata, siis sarnaselt mullusega tuleb selgi aastal rohkelt häid tulemusi spordis, põnevaid ja kvaliteetseid kultuurisündmusi, tublisid kodanikualgatusi ning innustavaid koostööprojekte. Valla kodulehel on üleval selle aasta ürituste kalender milles on juba praegu üle kaheksakümne suurema erineva ühisürituse, rääkimata lisaks pisematest, mille koguarv aastas kokku üle 300.
