Naisteklubi Kolmapäev käis pärandkultuuri õpitubades vastuseid otsimas
12. oktoobri kargel ja päikselisel hommikul alustasime sõitu Setomaa suunas, et tutvuda lähemalt Seto kultuuripärandiga. Seto Talumuuseumis osalesime muuseumitunnis, kus tutvusime 20. sajandi alguse jõuka seto taluga, selle hoonete, tööde ja tegemistega ning seto toidu omapäraga.
Meie emotsionaalne juhendaja muuseumi giid Külli rääkis põhjalikult seto rahvarõivastest ning nende kandmise põhimõtetest ja eripärast. Erilist tähelepanu pöörasime seto pitsile, tutvudes muuseumi tsulanas fotonäitusega "Katskümmend kirivät keväjät" ehk kakskümmend aastat seto pitsi päevi, kus on üleval erinevate pitsipäevade tööde fotod ja lood parimatest pitsitegijatest. Üks osa õpitoast käsitles Setomaa vanasid pühade kombeid, pikemalt peatuti Setomaa jõuludel - talsipühadel.
Et aga sügisene päev on pikk ja kultuuripärandi mõiste lai, otsustasime kultuuripärandit otsida veel Räpina Loomemajast ning Räpina Paberivabrikust.
Räpina Paberivabriku kirjapandud ajalugu algas 1728. aastal, mil Peeter I õukondlane krahv Karl Gustav von Löwenwolde omandas valdused Võhandu jõe ääres Räpinas. Baltisaksa aadlik rakendas Võhandu veerikkuse tööstuse hüvanguks. Võhandu jõele rajati tamm ning selle lähedusse tellisevabrik. Tellistest ehitati sae-, jahu- ja paberiveski, mis tarvitasid jõuallikana vett. Tegu oli Euroopas haruldase lahendusega, kus ühel paisul töötas kolm erinevat veskit.
Taaskasutaval tehnoloogial põhinev paberiveski alustas tööd 1734. aastal. Paberivabriku hoone, mis praeguseks läbinud mitmeid ümberehitusi, kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka. Hoone kuulub tänapäeval riiklikult kaitstud kultuurimälestiste hulka.
Räpina paberitootmise esimesed sammud astuti taaskasutava tehnoloogiaga - toorainena kasutas paberiveski linast kaltsu. Kaltsukoormaid vedasid kokku kohalikud talumehed, keda savikaussidega kauplemise järgi potisetudeks kutsuti. Samuti tarniti toorainet pargastel Venemaalt mööda Peipsi järve ja Võhandu jõge.
Tootmist alustati käsitsitööna, kuid 19. sajandi alguses töötasid paberiveskis juba kaltsujahvatamise hollenderid. 1865. aastal sai paberiveskist päris vabrik. Vabrikuhoone ja keeruline lüüside süsteem ehitati oluliselt ümber. Siis jõudsid Saksamaalt Räpinasse ka esimesed paberimasinad, millest üks töötab ümbertehtult tänaseni.
Aasta 1970 tõi vabrikule taas suurema ümberseadistamise, uute tootmishoonete ja elamute ehitamise.
Eesti taasiseseisvudes, 1990ndate lõpus, võttis vabrik kursi tehnoloogia põhjalikule uuendamisele.
Tänaseks on Räpina Paberivabrikust saanud arenev paberitootmisettevõte, mille eesmärgiks on ühendada tootmises kaasaegne ja loodussõbralik tehnoloogia ning ettevõtte ligi 300-aastane töökogemus, seejuures kasutades toorainena vaid Eestist kogutud vanapaberit. Toodetakse erinevaid pabereid ja pappe, millest valmistatakse kvaliteetseid, taaskäideldavaid ja kasutajate vajadustele sobivaid pakkenurki, kunsti- ning kontoritarbeid.
Ka meie jalutasime koos giid Eretiga läbi paberivabriku 300-aastase ajaloo, nähes töötamas kolmest erinevast sajandist pärinevaid paberimasinaid.
Räpina Loomemaja külastamist ootasime erilise põnevusega - peame ju ka meie plaani rajada Vastse-Kuustesse Loomeait.
Räpina Loomemaja asub ajaloolise Sillapää mõisa tall-tõllakuuris, mis rekonstrueeriti Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprojekti raames.
Projekti raames taastatavatest hoonetest valmis Räpina Loomemaja esimesena. Uue hinguse saanud hoones on end sisse seadnud erinevad töökojad: kunsti-, foto-, savi-, klaasi-, küünla-, pruuli-, kanga- ja õmbluskoda ning helistuudio. Lisaks on loomemajas kaasaegselt sisustatud õppeköök. Esimesel korrusel on näituseruum, mille saab vajaduse korral muuta sobivaks seminaride või muude sündmuste läbiviimiseks. Teisel korrusel on seminariruum loengute, seminaride ja koolituste teoreetilise osa läbiviimiseks. Lisaks loomingulistele tegevustele korraldab Loomemaja koolitusi ja erinevaid üritusi ning edastab loomemajanduse alast teavet.
Majas on loodud väga head tingimused loovtöödega tegelemiseks ja õppimiseks kõikidele soovijatele. Räpina Loomemaja oktoobrikuu plaanidesse mahuvad: savikojas keraamikaklubi ja laste saviklubi, õppeköögis õpituba algajale torditegijale, kunstikojas ja kangakojas avatud uste päevad, klaasikojas tiffany tehnika kursused, vene keele kursused algajatele ning taasalustajatele ja Räpina laste laat. Lisaks käib õunamahla pressimine ja ka veinitegu. Kõike seda kuulsime maja rekonstrueerimise eestvedajalt ja praeguselt hingelt Leo Kütilt. Aitäh Leole - elu, mis Räpina Loomemajas kees, ei ole kindlasti tekkinud tühjale kohale.
See tore maja Räpinas, mis on mõeldud kõigile erinevas eas piirkonna elanikele, kel tahtmine mõne loometegevusega aega veeta, jäi meie südamesse. Just niisugust maja unistame rajada ka Vastse- Kuustesse!
