Naistevalla ja Põlli küla tähistasid 20. augustit
Märjamaa segakoor Ceres ja Varbola naiskoor Astra kogesid ühtehoidmise lummust Tartus peetud öölaulupeol koos teiste kooridega laval olles. Paljud eestimaalased said kontserdile kogunenud inimeste siirast rõõmust osa teleri vahendusel. Pidupäevameeleolu oli 20. augustil kogu Eestis ja kaks omanäolist sündmust, mis väga hästi sobisid nii kultuuripärandi aastaga kui kandsid eestluse vaimu, toimusid ka meie vallas.
Naistevallas näitus ja roigasaia õpituba
Naistevalla küla koguneb vähemalt kaks korda aastas: kevadel maikuus koristustalgutele ja teist korda 20. augustil. Õigupoolest tähendab see nelja küla kooskäimist, sest alati on kohal ka Aruküla, Sõmeru ja Päri küla inimesed. Kui küla üks vanemaid mehi Osvald Veesalu ja külavanem Aavo Vassar olid riigilipu külamaja juures masti tõmmanud ja kokkutulnute ühispilt tehtud, hakati õppima roigasaia valmistamist.
81aastane Osvald Veesalu meenutas, et tema lapsepõlves oli külatänav kahelt poolt palistatud roigasaedadega. Ta selgitas, et roikad tuleb talvaga pooleks ajada, mitte pooleks saagida, ja roikad paigaldatakse viltu seetõttu, et vesi jookseks maha - nii kestab aed kauem. Teivaste vahekohtadesse löödi veel tugiteibad, et aed kindlalt püsti seisaks. Kõik kinnitused tehti painduvate kuuseokstega, millele aeti keerud peale. Mehed proovisid kordamööda aiategu ja said naha märjaks.
Külamajas oli üles pandud näitus teemal „Kauge aeg". Selle valmistas ette Aime Rüütelmaa, kes korjas talude hoiukirstudest ja panipaikadest kokku eelnenud põlvede käsitööesemeid ja tööriistu.
Väga meeldiv oli näha, et kõik viited, mis andsid infot esemete vanuse kohta ja mis talust on need toodud, olid ilukirjas vormistatud, mitte arvutil tehtud - see andis kõigele ehedust ja inimlikkust juurde.
Üks vanemaid esemeid oli maa seest leitud vööpannal (umbes 1600-1700 aastad), pilku püüdis Haimre mõisast 1900. aastal toodud raudvoodi, mida ehtis valge kootud päevatekk heegeldatud pitsidega. Siin oli endisaegseid rõivaesemeid, tikitud käterätikuid, ka Anni-Aliide Maal-Valleri valmistatud saanitekk, mis saadeti perele Siberisse järele ja jõudis koju tagasi. Väga hästi sobisid toimuva juurde seintele seatud vanad fotoportreed - nii oli aegade side eriti tuntav. Külas oli ka „president" - samanimeline tühi kohvipakk oli kaunistatud rahvusvärvides kikilipsuga.
„Külamaja seob meid," ütles Helge Vassar iseloomustades Naistevallas toimuvat.
Põllis on kultuuripärandi nurk
Põlli küla kogunes 20. augustil Laidoneri tamme juurde, et avada mälestuskivi Vabadussõjas osalenutele. Mitmekümest suust kõlas ühislaul „Kuni su küla veel elab..." ja järgnev kinnitas Põlli küla elujõudu.
2009. aastal raiusid talgulised võsast välja tamme, mille külarahvas istutas 1934. aasta kevadel kindral Laidoneri auks. Üks tegu tuleneb teisest ja mullu avati puu kõrval Laidoneri tamme infotahvel, mis avab selle tamme lugu. Nüüd kirjutas Marju Plamus projekti kohaliku omaalgatuse programmile („Rahvussümboolika väärtustamine Põlli külas") ja see lisas ilusale kultuuripärandi nurgale mälestuskivi, mis mõistagi on oma küla maadelt toodud, lipumasti ja teisaldatava lippude aluse.
Külas peetakse oluliseks, et nn kultuuripärandi nurk jääb möödasõitjale alati silma ette, kas tulla siis Rapla või Varbola poolt ja see on Põlli küla üks visiitkaart linnuse kõrval.
Eesti lipu tõmbasid uude masti Maimu Varbola, kelle maal see kivi on, ja küla ü ks vanemaid elanikke Renate Evestus, kes mäletab veel tamme istutamist.
Eli Laaser rääkis, et tamm on üks kultuuripärand, mida tänased inimesed hoiavad ja edasi annavad. Laidoner oli Vabadussõjas vägede ülemjuhataja, Põlli külast oli sõjas teadaolevalt kümme meest ja nüüd on selle tamme juures neile mälestuskivi.
Kohal oli Laidoneri seltsi aseesimees Sander Jürisson, kes rääkis, et iseseisvuse taastamisel oli suur osa ühistegemisel. „Rõõm on näha, kui palju ettevõtlikke inimesi on meie maapiirkondades. Meil on palju küla- ja kiigeplatse, külamaju. Põllis tehtu on näide ühistegevusest, tasapisi oma elu paremaks tegemisest. Meie riik pole kunagi valmis, me kõik peame sellese pidavalt panustama," ütles Jürisson ja soovis edu nii Eestile kui Põlli külale.
Väga hästi sobis toimunuga Varbola kooli õpilaste regilaulu kava, milles rõhutati, et las meil olla oma keel ja meel ning kinnitati usku, et ei me sula suurte sekka, ei me kao siit kusagile.
