Näited juhtumitest, millega õppenõustamiskeskuse töötajad igapäevaselt kokku puutuvad

Karjääri- ja õppenõustamisteenuseid on Pärnus asuv Õppenõustamikeskus linna ja maakonna õpilastele ja õpetajatele ning lapsevanematele ja lastega töötavatele spetsialistidele tasuta pakkunud juba mitmeid aastaid. Lugedes erinevatest teenustest võib lapsevanemal kindlasti tekkida küsimus, et kas mina ise üldse saan keskusesse pöörduda või peab seda tegema õpetaja? Või kelle poole ma peaksin pöörduma, kui olen mures lapse kõne arengu, õppeedukuse, käitumise või edasiõppimise võimaluste pärast. Jah, iga lapsevanem võib ise vajaduse korral nõustaja poole pöörduda.

Allpool on näited juhtumitest, millega õppenõustamiskeskuse töötajad igapäevaselt kokku puutuvad.

„Meie kolme ja poole aastane poeg hakkas ühel õhtul kogelema. Midagi ootamatut ei juhtunud. Sel perioodil magas ta rahulikult. Poja sõnavara on suurenenud, ta moodustab järjest pikemaid lauseid ja hääldab korralikult välja ka keerulisemaid sõnu. Samas kordab ta mõnd lihtsat sõna tükk aega, enne kui saab lausega edasi minna. Kuidas teda aidata?"

Antud juhtumiga tegeleb eripedagoog või logopeed, kes kohtub lapse ning lapsevanemaga. Logopeed selgitab nõustamise käigus välja lapse kõne arengu taseme ja kogeluse põhjuse ning annab nõu kuidas kogelejat last toetada. Logopeedi poole võib pöörduda ka siis, kui laps ei räägi, tema kõne on ebaselge või mõned häälikud puuduvad üldse. Eripedagoog aitab, kui teie lapsel on raskusi lugema ja kirjutama õppimisel või ta ei mõista loetut ja teeb etteütluses väga palju vigu. Samuti on eripedagoog abiks, kui lapsel on raskusi ühes või mitmes õppeaines või on vaja rakendada individuaalset õppekava.

„Mu tütar käib 2. klassis. Vahetasime suvel elukohta ja sügisest läks ta uude kooli. Tihti juhtub, et laps kurdab hommikul pea- või kõhuvalu ja tõepoolest - vahel leiangi tal väikese palaviku olevat. Aiman, et valude taga on vastumeelsus kooli minna, ent kuidas sellele reageerida?"

Pea- või kõhuvalu on tihti stressi tunnusteks. Muredega, mis lastel võivad koolis või lasteaias käimisega tekkida, tegelevad sotsiaalnõustajad ja psühholoogid. Sotsiaalnõustaja tuleb appi, kui teie laps on koolikiusamise ohver, ta on tõrjutud ning tema käitumine ei vasta ootustele. Kui aga märkate, et teie lapsel võtab kodune õppimine liiga kaua aega, ta on väsinud ning nutlik või pahur, siis on õige aeg pöörduda psühholoogi poole.

Karjäärinõustaja poole pöördunud ema: „Minu pojal on probleemid ja segadus mis saab edasi, kuna poiss ei viitsi enam koolis käia. Hetkel käib ta gümnaasiumis. Aga paar aastat tagasi olid tal suured unistused."

Karjäärinõustaja poole võib pöörduda, kui noor on kaotanud motivatsiooni õppimiseks või ta on katkestanud oma õpingud. Samuti aitab karjäärinõustaja valikuvõimaluste kaardistamisel ning tööle kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamisel.

Kui teie lapsel või teie sõpradel-sugulastel on lapsi, kellel on sarnaseid muresid nagu eelpool kirjeldatud, siis võite julgelt pöörduda Pärnu Õppenõustamiskeskuse spetsialistide poole. Õige aeg nõustaja poole pöördumiseks on kohe, kui muutust märkate. Aga alati tasub meeles pidada vanasõna „Parem hilja kui mitte kunagi".

Pöördumisel nõustaja poole ei pea te teadma, milline on õige inimene, kellega te rääkima peaksite. Piisab, kui kirjutate või helistate meile, jutustate oma loo ning teid suunatakse õige inimeseni.

Tasuta nõustamisele saab end kirja panna internetis leheküljel www.onk.ee (Registreeru nõustamisele) või telefonil 44 31 463. Teenuse pakkumist toetab SA Innove ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Koostajad: sotsiaalnõustaja Marianna Metsla, karjääriinfo spetsilist Kätlin Aadamsoo