Näitus “Röövpüüdjad” õpetab rikkumisi ära tundma
Ebaseaduslik kalastamine ehk röövpüük on nähtus, millest meedias iga päev ei räägita ja millega paljud tavaelus nagu kokku ei puutukski. Ent see on tegelikult petlik kujutlus. Küllap tahaks enamus Eestimaa inimesi Norra lõhe, soolaheeringa ja külmutatud hõbeheigi kõrval rohkem värsket kodumaist kala süüa. See on aga juba otseselt seotud loodushoiu ja kalakaitsega ning puudutab ka neid, kes ise kala ei püüa. Riikliku korrakaitsja silm kõikjale ei ulatu, kuid iga matkaja või jalutaja võib kalapüügialaseid seaduserikkumisi märgates neist teatada.
Rannarahva Muuseumi näitus tutvustab röövpüüdjate poolt toime pandud rikkumisi ja tekitatud keskkonnakahju, õpetab õigesti käituma ja reeglite järgi kalastama. Tähelepanu juhitakse erinevatele röövpüügiviisidele ja nende laastavale mõjule. Enamlevinud rikkumised on püügiloata või keelatud vahenditega kalapüük, samuti kalastamine keelualadel ja -ae gadel ning alamõõduliste kalade püük.
Näitusel tuuakse vaataja ette markantsemaid röövpüügijuhtumeid. Välja on pandud erinevates Eestimaa piirkondades püügilt eemaldatud või konfiskeeritud röövpüügivahendeid ahingutest ja võrkudest kuni omavalmistatud lõkspüüniste ja muude kurioossete leiutisteni.
Näitus õpetab looduses ära tundma märgistamata püügivahendi kasutamist, jõesängi sulgemist püünistega, kalapüüki ahingu või elektriga ja teisi väärtegusid. Rikkumisi ära tundes ja nendele reageerides saame kaasa aidata elukeskkonna paranemisele ja käitumismallide muutmisele.
Näituse koostasid: Alar Mik, Külli Jaakon ja Külvi Kuusk. Näitus on valminud Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastusel ja koostöös Keskkonnainspektsiooniga ning jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 4. novembrini 2012.
