Peale OÜ Lance Holdingu pankrotti aastal 2000, sai Narva-Jõesuus vee-ettevõtjaks AS Narva Vesi, kes pakub ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniteenust ka Narva linnas. Kümne aasta jooksul on AS Narva Vesi hooldanud ja käigus hoidnud Narva-Jõesuu linna torustikke, mis enamalt jaolt on ehitatud perioodil 1961-1981. Sellel ajal kasutati veetorustiku materjalina metalli ja malmi. Narva-Jõesuu linnas vaid 17 protsenti torustikest on kaasaegne PE materjal, mis on rajatud AS Narva Vesi poolt aastatel 2005-2007. Vanad metall- ja malm torud on väga halvas seisus, mille tõttu on veekadude osakaal suur - koguni 50 protsenti. Paljud elanikud kaebavad kõrge raua sisalduse pärast vees, mis küll ei kujuta otsest ohtu tervisele, kuid halvendab joogivee maitset, teeb vee häguseks ja kollakaks jättes veenõude põhja pruunika sette ja muidugi rikub kiiresti veepuhastusfiltreid. Tihti on elanikud kaevanud ka nii öelda “plärtsuvate” kraanide pärast. Põhjus on gaasiderikas põhjavesi, mida küll puurkaevude juures ning torustikes püütakse eraldada, aga mis siiski sageli jõuab ka tarbijani. Samuti on probleeme tagamisega kõigis veevõrgu osades.

Sellised on põhilised probleemid Narva-Jõesuu veevarustuses. Siiski positiivne on see, et Narva-Jõesuus on veevõrguga ühendatud tervelt 95% linna elanikkonnast. Joogiveetorustik puudub veel osaliselt Jõe, Õnne, Lootuse, Karja, Vabaduse, Lennuki, Koidula, Mäe, Vilde, Kesk ja Kiriku tänavatel. Halvem lugu on kanalisatsioonitorustikuga. Sellega on ühendatud vaid umbes 63 protsenti linna elanikkonnast. Ka need torud on väga vanad. Rajatud aastatel 1970-1990. Kuna vanad torud lekivad, siis reostab see pinnast. Sugugi väike ei ole see probleem ka Narva heitveepuhastusjaama jaoks, mis puhastab ka Narva-Jõesuu tarbijate reovett, kuna sadevesi imbub reoveetorustikkesse põhjustades mõttetu ülekoormuse nii jaamas kui ka reoveepumplates.

Kuid vee-ja kanalisatsioonisüsteemi probleemidel on olemas veel üks külg. Liitudes Euroopa Liiduga võttis Eesti enda peale kohustuse Euroopa Liidu asulareovee puhastamise direktiivi (91/271/EMÜ) ja joogivee direktiivi (98/93/EÜ) täitmise osas. Narva- Jõesuu suurune linn, kus momendil elab umbes 3000 elanikku, peab täitma asulareovee puhastamise nõudeid 2010. aasta lõpuks ja joogiveedirektiivi nõudeid tuleb juba täita 2008. aasta lõpust. Narva-Jõesuu ei suuda täita tänasel päeval kummagi direktiivi nõudeid. Jooguveedirektiivi osas ei vasta Narva-Jõesuu joogivesi nõuetele liiga kõrge raua sisalduse ja kõrgendatud hägususe tõttu. Samuti puudub ühisveevärk 5% elanikkonnast. Asulareovee puhastamise direktiivile ei vastata, kuna kanaliseeritud on ainult 63% kinnistutest.

Lahenduseks probleemidele oleks linna vanade vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja uute torustike ehitamine. Rekonstrueerimist vajavad ka kuus töötavat puurkaevpumplat ja neli reoveepumplat. AS Narva Vesi ja Narva-Jõesuu Linnavalitsus on teinud varemgi pingutusi, et leida nende tööde jaoks raha. Aastal 2004 viidi läbi Narva-Jõesuu vee-ja kanalisatsioonisüsteemide uuring ning 2004. aasta detsembris esitati ka rahastustaotlus Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi. Kahjuks jäi sellel ajal raha saamata.

25. oktoobril käesoleval aastal (2010) on uus võimalus esitada taotlus toetuse saamiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Selleks koostab AS Narva Vesi koostöös Narva-Jõesuu Linnavalitsusega rahastustaotluse vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks Narva-Jõesuu linnas. Rahastustaotlus on väga mahukas dokument, mis koosneb teostatavusuuringust, keskkonnamõjude eelhinnangust ning majandus-ja finantsanalüüsist. Nende dokumentide koostamiseks on palgatud konsultant, AS Infragate Eesti, kellel on taoliste tööde tegemiseks pikaajaline kogemus.

Teostatavusuuring, mis praegu on koostamisel, peab välja selgitama Narva-Jõesuu linna vee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise vajaduse ulatuse ja mahud. Keskkonnamõju eelhinnang analüüsib projekti mõju keskkonnale ja seda, kas antud projekti käigus oleks vaja läbi viia põhjalikumaid keskkonnamõju hinnanguid. Majandus-ja finantsanalüüs koostatakse teostatavusuuringus soovitatud lahenduste kohta. See selgitab välja, milliseid investeeringuid on kohalik vee-ettevõte ja omavalitsus võimelised tegema, millist toetust vajatakse ning millist kulu või tulu projekt toob. Analüüs koostatakse 30 aastat kestva arvestusperioodi kohta. Sama-aegselt kaasajastatakse Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava.

Millises ulatuses ja mahus töid Narva-Jõesuus saaks teostada, selgub juba käesoleva aasta (2010) augusti lõpuks, kui vastavad uuringud on sealmaal, et linnavalitsusel tuleb võtta vastu otsus omafinantseeringu määra kohta. Momendil otsib Narva-Jõesuu linnavalitsus lisaallikaid suurema omafinantseeringu katteks, sest siis on võimalik ka suuremat investeeringut ellu viia.

Ühtekuuluvusfondilt positiivse rahastusotsuse saamisel on 2014. aasta lõpuks tehtud Narva-Jõesuus ära suur töö ja rekonstrueeritud vee-ja kanalisatsioonisüsteme, mille tulemusena paraneb linna joogivesi ja reoveesüsteemid ei ohusta enam loodust.