„Selle tulemusena tekib põnev võimalus Lühikese jala väravatornist teekonda alustades mööda linnamüüri galeriid Kiek in de Kök'i ja sealt bastionikäiku pidi Vabaduse väljakule välja jõuda," kirjeldas Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet taotleb selle eesmärgi saavutamiseks järgmise aasta linnaeelarvest 770 000 eurot ning peab ühtlasi koostöös Tallinna Linnamuuseumiga esitama linnavalitsusele 1. maiks 2012 Neitsitorni, Tallitorni ning nendega piirneva linnamüüri edaspidise kasutamise kava.

Linnavalitsus on otsustanud anda Neitsitorni, Tallitorni, Lühikese jala väravatorni ning nendega piirnev ala koos Neitsitorni ja Kiek in de Köki vahelise kaitsekäiguga Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti valitsemisele ja bilanssi ning Tallinna Linnamuuseumi kasutusse.

Tallinna 2011. aasta esimese lisaeelarvega eraldati Neitsitorni restaureerimiseks 511 293 eurot ning Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on kuulutas välja avatud riigihanke Neitsitorni, Tallitorni ja nendega piirneva linnamüüri lõigu restaureerimise projekteerimiseks. Riigihanke võitis aktsiaselts Restor. Projekteerimise töövõtulepingu kohaselt koostab projekteerija 30. novembriks tervikliku projektdokumentatsiooni, ettevalmistatavate lammutustööde läbiviimisega alustatakse aga kohe pärast lammutusprojekti valmimist.

Katkenud ühenduse taastamine kahe linnamüüri torni vahel võimaldab ühendada linnamüüri kaitsekäigu kaudu Kiek in de Köki, Neitsitorni, Tallitorni ja Lühikese jala tornid, teisest küljest aga ühendada linnamüüri tornid alates Lühikese jala väravatornist läbi Kiek in de Köki Ingeri bastioni käikudega, mis lõppevad väljapääsuga Vabaduse väljaku all olevate eksponeeritud bastionimüüride juures. Arvestades kavandatud käigu renoveerimisega on juba rajatud ligipääs bastionikäiku Vabaduse väljaku maa-alusest parklast.

Eelmise aasta lõpul andis Riigi Kinnisvara AS Neitsitorni omandiõiguse ning valduse Tallinnale üle, sellega lõppes objekti suhtes aastaid kestnud omandivaidlus. „Omandiküsimuse lahendamine andis võimaluse ja kindluse Neitsitorni investeerimiseks ja selle aktiivsesse kasutusse võtmiseks," ütles abilinnapea Eha Võrk. „Tahame kujundada sellest väärtuslikust kompleksist silmapaistva kultuurikeskuse. Nüüd, kui pikaleveninud omandivaldused on lõppenud ning kogu kompleks linna omandis, saame seda ajalooliselt väga huvitavat ja visuaalselt atraktiivset piirkonda kõigile ligipääsetavaks muutma asuda."

Õigustatud subjekt loovutas eelmise aasta suvel kogu endise kinnistu nr 573 AB ja seal asuvate varade tagasisaamise nõudeõiguse Tallinna linnale. Sellel endisel kinnistul asuvate varade koosseisu kuulusid Neitsitorn, Tallitorn ja Lühikese jala väravatorn koos nendevahelise linnamüüriga, lisaks kivist elamu ja kõrvalhoone ning nüüdseks hävinenud puidust hooned, endise kinnistu maale jääb ka suur osa Taani Kuninga aiast.

Neitsitorn ja Tallitorn koos linnamüürilõiguga kuulusid seni Riigi Kinnisvara AS-ile. Väravatorn koos müürilõigu ja endise elamuga ning endine kõrvalhoone on Tallinna linna valduses.