Kuna kõige suurem osa volikogu tööst toimub komisjonides, siis annavad järgnevates lehtedes valdkondade kaupa oma tegemistest ülevaate volikogu komisjonide esimehed.

HELIKAR ÕEPA
Vallavolikogu esimees

Esimesena annab oma valdkonnast ülevaate ja vastab vallalehe küsimustele vallavolikogu haridus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni esinaine Marju Aolaid.

Esmalt võiks üle korrata selle, milline on üldse haridus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjoni roll selle valdkonna koordineerimisel. Millised on komisjoni ülesanded?

Marju Aolaid: Volikogu haridus-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni roll on eelkõige toetada mõistlikke algatusi, luua võimalused ideede elluviimiseks, kaasa rääkida nimetatud valdkondade arengus. Komisjon on 10-liikmeline, kellest enamus on seotud ka oma tööelus haridus- või kultuurivaldkonnaga.

Komisjoni liikmed on Marju Aolaid (esinaine), Ene Alttoa (aseesinaine), Olav Aarna, Meelis Härms, Anti Aaremaa, Eddi Tomband, Sigrid Saarep, Deiw Rahumägi Galina Kostõleva ja Kaupo Rätsepp.

Mida pead kõige olulisemaks komisjoni töös?

Esmalt pean komisjoni töös oluliseks seda, et suudaksime mõjutada valla tegevjuhte ellu viima otsuseid, mida komisjonis või volikogus on arutatud ja otsustatud. Siinkohal ei pea ma silmas ainult majanduslikke otsuseid, vaid ka sisulist tööd nendes teemades. Tuleb tunnistada, et sageli on erinevate nägemuste puhul ühise otsuseni jõudmine üsna keeruline.

Oluliseks pean ka koostööd asutuste juhtidega ning spetsialistide ja õpetajate toetamist tervikuna haridus-, kultuuri ja sotsiaalvaldkonnas.

Oleme 4 aasta jooksul andnud juhiseid, mis suunas võiks liikuda, millele tähelepanu pöörata ja mida muuta.

Teiseks on minu arvates oluline, et volikogu liikmed on ka ise pidevalt kursis reaalse eluga. 2010. aasta alguses külastasin kõiki valla haridusja kultuurivaldkonna allasutusi ning käesoleva aasta esimese pooles oleme koos komisjoni aseesinaisega Ene Alttoga taas külastanud kõiki Harku valla lasteaedasid, sh lastehoidu, koole, raamatukogusid.

Tutvusime ka Tabasalu spordikompleksi eluoluga. Külaskäigud on andnud olulist värskendust ja uusi mõtteid komisjoni tööle. Saime teadlikuks mitmetest probleemidest, aga nägime ka seda, kui hästi meie lasteasutused töötavad. Nelja aasta jooksul on areng olnud tuntav ja silmaga nähtav. Minu süda on rahul, kogedes, millise vastutustundega meie tublid õpetajad, ringijuhendajad, raamatukoguhoidjad, spetsialistid igapäevaselt töösse suhtuvad. Uskuge mind, meie lapsed on hästi hoitud!

Millised on olnud kõige olulisemad arutlusele tulnud teemad valitsemisperioodi jooksul?

Nelja aasta jooksul on peamiselt olnud fookuses lasteaiajärjekord ning selle olukorra lahendamine mõistlikul viisil. Sama probleem on koolikohtadega.

Kooliminevate laste arv on olnud mitu aastat kasvavas trendis, samuti on igal aastal aina enam vanemaid, kes soovivad panna oma lapsed kodulähedasse kooli.

Siinkohal oleme pidevalt otsinud lahendusi ja võimaluste piires leidnud rahalised vahendid, et laps saaks käia kodu lähedal koolis. Märkimisväärseks pean Alasniidu lasteaia valmimist, renoveeritud Harkujärve kooli ja spordisaali valmimist, Vääna-Jõesuu kooli sündi ning TÜG-s paranenud üldisi tingimusi täielikult renoveeritud söökla ning uue aatriumi rajamise näol.

Ühe suure ettevõtmisena sai loodud Harku valla hariduse, kultuuri ja spordi sihtasutus, mille eesmärk on korrastada vallas huvihariduse kättesaadavust ning pakkuda laiemaid võimalusi vallas. Sihtasutuse loomisel oli väga palju vastakaid arvamusi ja seisukohti nii volikogus kui ka meie komisjonis. Rõhutan seda, et ootused sihtasutusele on üsna suured ja ootan siinkohal juba tulemusi. Kindlasti on õiglane anda uuele asutusele aega ennast sisse töötada, kuid nüüd, mil sihtasutus on terve hooaja tegutsenud, ootan järgmisest sügisest juba ka pisut laiahaardelisemat tegutsemist kui vaid Tabasalu kool. Nende edu aluseks pean osapoolte vahelist head koostööd, tarka juhtimist ning arukaid otsuseid.

Millised on lähituleviku olulisemad väljakutsed valla arengu seisukohast haridus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas?

Oleme tugev ja hinnatud vald, inimesed usaldavad meid, seda tõestab aasta-aastalt kasvav elanikkond. Valla arengu seisukohalt on oluline näha tervikpilti mitmekümne aasta perspektiivis. Kuna Tallinn tõmbekeskusena jääb nii või teisiti, siis tuleb pidevalt mõelda sellele, millisena me selles perspektiivis ennast positsioneerime. Siinkohal on koolivõrgustik jätkuvalt teemaks, selgeks tuleb teha kellele, kuhu ja miks me lasteaia või kooli ja ehitame ning mida võtame ette siis kui elanikkond vananeb? Selleks vajame senisest tugevamat ja selgemat hariduspoliitilist juhtimist. Tuleb enam panna rõhku tulevikuprognoosidele ning analüüsida arenguid 10-15 aasta perspektiivis - sellest lähtuvalt tuleks teha ka otsuseid.

Haridusmaastikku tuleks vaadata mitte ainult Harku valla kontekstis, vaid paralleelselt peaks jälgima enam ka üleriigilisi ja ka rahvusvahelisi arengud.

Lisaks on kindlasti suur perspektiiv külade ja külaseltside tegevuse arendamisel, see on võimalus siduda meie järeltulevad põlved üha enam oma kodukandi ning ajalooga. Päevateemadest on kindlasti vajalik jätkata õpetajate palgatingimuste parandamist, õpetajate streik 2012. aasta kevadel andis meile signaali, et selles osas on veel arenguruumi.

Oleme küll saanud oma õpetajate palgad hoida pisut kõrgemal tasemel kui mujal Eestis, peame seda oluliseks motivaatoriks ning see on kindlasti argument saamaks tööle häid õpetajaid.

Lähiaastatel on vajalik lahendada koolivõrgustiku küsimused ning selged seisukohad elluviimise osas.

Kas on midagi, mis jääb kripeldama? Mõni kohalikku arengut puudutav teema, mis on jäänud mingil põhjusel käsitlemata või plaan ellu viimata?

Pikka aega on lahendamata Tabasalu Muusikakooli arenguvõimalused. See, et Tabasalu muusikakoolis saavad lapsed hea muusikalise hariduse, ei ole ju enam kellelegi teadmata.

Tulevikku vaadates on oluline, et loome oma valla eakatele elamisväärse elukeskkonna nende vanaduspõlves.

Kiirabipunkti loomise idee on olnud juba pikalt, ning nüüd, seoses kiirabireformiga loodame uuele võimalusele.

Siia lõppu soovin lisada, et Harku valla elanikuna loome iga päev ühist väärtust ning kujundame oma eluolu ise.