FOTO: Foto: Andres Putting
Teatavasti ulatub haldusreformi ajalugu 90-ndate aastate algusse, täpsemalt 1993. aastasse, mil iseseisev Eesti riik sattus silmitsi vajadusega viia läbi juhtimissüsteemi ulatuslik ümberstruktureerimine. Juba tollal andsid valitsusringkonnad endale selgelt aru, et olemasolevatel omavalitsustel on toimetulekuvõime erineval tasemel ning et enam kui pooled neist on doteeritavad. See asjaolu on tingitud nii objektiivsetest kui subjekiivsetest teguritest, nagu regioonide majanduslik olukord, elanikkonna arvukus ja taastootmine, maa- ja loodusressursside olemasolu, infrastruktuuri arengutase, atraktiivsus investeeringutele jmt.
1996. aastaks oli läbi viidud põhjalik analüüs ja näis, et on selgunud haldusreformi põhimõttelised lähtekohad. Ent peatselt selgus, et ministeeriumide kabinetivaikuses sündinud reform on üsna eluvõõras ja vajab üldrahvalikku arutelu, millesse tuleb kaasata kõik reformiprotsessi huvitatud subjektid: parlament, valitsus, poliitilised parteid, omavalitsused ja üldsus. See tähendas, et tervikliku haldusreformi riikliku kava väljatöötamise meetoditesse tuli teha tõsiseid korrektiive, jätkata ja süvendada selle töömahuka probleemi uurimist ja lõppkokkuvõttes pakkuda välja niisugune kompromiss, mis tugineks üldisele konsensusele.
Ei saa öelda, et haldusreformi eest vastutav Regionaalarengu ministeerium oleks kogu selle aja vältel käed rüpes istunud. Ei, töö käis pidevalt: arutati ja pakuti kontseptuaalselt erinevaid variante, kohati näis, et reformiga võib algust teha, isegi lühikese ajaga lõpule viia - enne 2013. aasta kohalike omavalitsuse valimisi... Ent siin astusid arutelusse kohalikud omavalitsused.
Muuhulgas töötas Harjumaa omavalitsuste liit Maardu linnavalitsuse aktiivselt osalusel välja ja esitas valitsusele omapoolse ettepanekute paketi, mis oli rajatud neljale põhiprintsiibile:
1. Haldusreform on riigile vajalik ja aeg selleks on küps;
2. Reformi ei tohi läbi viia ülepeakaela, ilma igakülgse ettevalmistuse ja kõigi huvitatud poolte vahel konsensuse saavutamiseta;
3. Reform peab arvesse võtma iga regiooni ja omavalitsuse iseärasusi, mis tähendab, et seda ei tohi survestada tähtajad ega ülaltpoolt tulevad käsud;
4. Harjumaa võimekamatele omavalitsustele, eelkõige Tallinnale ja selle naaberomavalitsustele, nende seas Maardule, peab jääma õigus säilitada olemasolev staatus, mida saab muuta vaid nende endi otsusega.
Tahan märkida, et loetletud põhimõtteid, eriti viimast, mis on meie jaoks printsipiaalse tähtsusega, mõistsid ja sellega nõustusid nii regionaalminister kui Tallinna juhtkond pealinna volikogu esimehe Toomas Vitsuti isikus.
Maardu jaoks on see hea märk, sest alles mõni aeg tagasi kultiveeris Tallinn nn Suur-Tallinna ideed, mis nägi ette ümbruskonna omavalitsuste liitmise pealinnaga.
Viimasel valitsuses toimunud nõupidamisel, millest võtsin osa ka mina, pooled siiski nõustusid sellega, et parim põhimõte haldusreformi elluviimisel on vabatahtlikkus koos sunnielementidega reformiprotsessi teadliku pidurdamise puhuks. Nii juhtus alles hiljuti kahe valla ühendamise katsel, kui kogu üritus jooksis ummikusse ühe vallavanema eitava seisukoha tõttu. Seega võib järeldada, et Maardu omavalitsuse jaoks kujuneb olukord üsna soodsaks, kui pidada silmas, et meid ei ähvarda haldusreformi elluviimisel mingi surve ega fiskaalsed mõjutusvahendid.
Niisugune olukord on kujunenud tänu ladusale koostööle Harju maakonna kõigi omavalitsuste vahel, kes suutsid välja töötada ühise lähenemise haldusreformile ja üheskoos kaitsta oma seisukohti kõrgemal riiklikul tasandil.
Lugupeetud lugejad! Edasi tahaksin rääkida meeldivatest sündmustest linna elus, mis on iseloomult pühadele lähemal.
Aastalõpu traditsiooniks on saanud teha kokkuvõtteid ja austada inimesi, kes on ühes või teises valdkonnas linna hüvanguks tegutsemisega silma paistnud.
Tuletan meelde, et novembris Maardu iseseisva omavalitsuse 21. aastapäeva tähistamise ajal valisime järjekordselt linna aukodanikud ja andsime välja linna aumärgid, samuti autasustasime suurt hulka linnaleanikke mälestusmeenete ja aukirjadega. Päris hiljuti nimetas Harju maakonna komisjon meie suureks rõõmuks AS Vopak EOS ja Maardu Toidupanga vastavalt parimaks sponsoriks ja parimaks mittetulundusühenduseks. 30. detsembril toimub Estonia teatris maakonna esindusliku konkursi võitnute pidulik autasustamine.
Ühinen meelsasti õnnitlustega meie ettevõtetele osaks saanud kõrge hinnangu puhul ja soovin neile ka edaspidi tublisid saavutusi linna arengukava ühisel elluviimisel. Sama väärikaks osutusid Harjumaa aasta sportlaste väljaselgitamisel Maardu sportlased.
Meie särav ujuja Jelena Smirnova sai naissportlastest teise koha, tema koondisekaaslane Aleksandr Drozdov aga tunnistati aasta parimaks. Õnnitlen meie suurepäraseid ujujaid kogu südamest selle tunnustuse puhul! Me usume neisse ja loodame näha nende uusi sportlikke saavutusi.
Muide enne kandidaatide väljaselgitamise algust olid komisjoniliikmed sunnitud tunnistama, et reaalseks pretendendiks parima sportlase aunimetusele on vaid olümpiast osavõtnud ja maardulased. Selline hinnang kõneleb iseenda eest! Samal ajal tuli teha ka kurvastav järeldus: nimelt pühendame liiga vähe tähelepanu oma saavutuste propageerimisele vabariiklikus meedias. Kaugeltki mitte alati ei jõua teave meie parimate sportlaste, ettevõtete, loomekollektiivide või teenekate linnakodanike kohta otsustusvõimeliste instantside ja riigi elanikeni. See on meie möödalaskmine ja tuleval aastal peame selle kindlasti heaks tegema.
Lõppevale aastale vaadates võib siiski üldistavalt väita, et 2012. aasta oli Maardu jaoks stabiliseerumise ja hoovõtu aasta. Meil õnnestus üheskoos palju korda saata ja rajada hea baas mahukate plaanide elluviimiseks ja ambitsioonikate ülesannete täitmiseks. See tähendab, et meid ootab ees veelgi pingelisem töö.
Paljust, mis meil ees seisab, oleme juba rääkinud, seepärast mainin vaid seda, mida pean erakordselt tähtsaks - see on kodanikualgatuse arendamine ja linnavõimude igapäevase kontakti tugevdamine elanikega. Selles plaanis oleme lõpetamas projekti, mis hõlmab Maardu noorteparlamendi reanimeerimist ja selle tegevuse aktiviseerimist, väljatöötamisel on idee moodustada linnavolikogu juures ühiskondlik foorum, mille ülesandeks oleks olla rahva meeleolude omamoodi baromeetriks ja vahendajaks linnavõimude ja maardulaste suhetes. Ideid on teisigi, kuid nendest räägin teinekord.