Nikolai Vojeikin: omavalitsuste võimekuse indeksist
Võimekuse indeksi on Eesti Vabariigi Siseministeerium välja töötanud selleks, et hinnata objektiivselt 226 kohalikus omavalitsuses toimuvaid protsesse. Nimetatud indeks on olemuselt kompleksne näitaja ja selle arvutamisel võetakse aluseks 28 indikaatorit, millest igaüks selgitatakse omakorda välja eraldi valemi abil.
Võimekuse indeksi arvutamine võimaldab valitsusel üsna täpselt mõõta iga omavalitsuse taset ja võimet tagada territooriumi arengut. Sellel võimekusel on jällegi oluline tähendus ettevalmistatava haldusreformi läbiviimise jaoks. Antud juhul vaatleme võimekuse indeksi dünaamikat aastatel 2006-2011 ehk kuue aasta jooksul. Selline küllalt pikk ajavahemik ei ole ilmselt valitud juhuslikult, vaid just selleks, et omavalitsuste arengutendentsid või stagnatsioonile viitavad nähtused oleksid maksimaalselt jälgitavad.
Statistika põhjal otsustades on alust väita, et Maardu asub oma 29. kohaga 226 omavalitsuse seas stabiilsuse ning järjekindla arengu tsoonis. Võimekuse indeksi poolest oleme jõudnud kaugele ette niisugustest linnadest nagu Narva, Pärnu, Võru, Jõgeva ja paljud vallad. Seega näitab indeks, et depressiooni langemine Maardut ei ähvarda. Et eelpool toodud väited ei jääks paljasõnaliseks, esitan selgituseks mõningad argumendid:
Territooriumi stabiilsust ja arenguvõimet määravad järgmised tegurid:
- demograafilised näitajad ja tendentsid;
- tööjõuressursside kasvudünaamika (arvukus, hõive, palgatase);
- infrastruktuuri arengu tase ja dünaamika;
- eelarvevahendite kasutamise konservatiivsus;
- oskuslik ja efektiivne välismajandustegevus jpt.
Pea kõigi loetletud näitajate poolest asub Maardu stabiilsuse tsoonis, ilmutades mõningaid kasvutendentse. Kolmanda näitaja poolest asub me linn koguni edetabeli tipuosas.
Iseloomulik on asjaolu, et enamus Harju maakonna omavalitsusi on võimekuse indeksi poolest väga kõrgel tasemel. Näiteks Rae vald on edetabelis 1. kohal, Viimsi vald 3. ja Tallinn 5. kohal. Esikümnes on veel Saue, Harku ja Jõelähtme vald.
Võimekuse indeks kajastab andmeid ja eesmärke tegevussuundades, aidates märgata probleeme või mahajäämuse tunnustega valdkondi. Toon näite. Linnavalitsus mõistab ja näeb, et meie üheks ammuseks probleemiks on erasektori investeeringute kaasamine territooriumi arengusse.
See on paljuski tingitud suurte maaeraldiste puudumisest ja uutele ettevõtetele esitatavatest ohutusnõuetest. Maaeralduse taotlusi saab linnavalitsus üsna sageli, ent nende välise atraktiivsuse ja investeeringumahukuse juures oleme tihti sunnitud avaldajatele ära ütlema, eelkõige seetõttu, et nende äriplaanid näevad ette selliste tootmisüksuste rajamist, mis kasvatavad turvariske, kujutavad potentsiaalset ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Samal ajal on ettepanekuid ohutute, näiteks põllumajandussaaduste töötlemise, logistika-, ehitus- või transpordiettevõtete rajamiseks Maardusse väga vähe.
See tähendab, et linlaste jaoks uute töökohtade loomine edeneb soovitust aeglasemalt. Kuid hoolimata inimteguri tähtsusest ja prioriteetsusest linna arengu jaoks jookseb kusagilt piir, millest linna juhtidel ei ole õigust üle astuda, kuna sellest piirist üleastumine tähendab ohtusid maardulaste elukeskkonnale. Sellised riskid tuleb hoida võimalikult madalal, neid võimalusel välistades.
Olulise stabiliseeriva teguri - eelarvevahendite oskusliku kasutamise kohta võin öelda, et Maardu juhtkond on viimase paarikümne aasta jooksul õppinud kulutusi planeerima.
Raha kasutatakse arukalt ja säästlikult, loopimata seda tuulde ning hoidudes laenudest pompöössete ideede teostamise nimel. Suuresti tänu vaoshoitud eelarvepoliitikale on meil õnnestunud 2010. aastast alates kriisieelsele positiivsele olukorrale samm-sammult lähemale jõuda.
Soodsate tingimuste püsides on lähima kahe aasta jooksul tõenäoline, et Maardu linn püstitab oma lähiajaloo eelarverekordi.
Samas ei ole see sugugi lihtne ülesanne, sest eelarve tulupool sõltub mitmetest teguritest ja asjaoludest: seda mõjutab ettevõtete ausus ja korrektsus maksude maksmisel, elanikeregistri seis, säästlik ja läbimõeldud eelarvepoliitika, investeeringuprojektide kvaliteetne ja läbimõeldud ettevalmistus, soodsate tingimuste loomine potentsiaalsetele investoritele ja palju muud.
