Nikolai Vojeikin: otsene kõne
Meil ei ole vajadust kohvipaksu pealt ennustada, seepärast võtame appi ainult kogenud ennustajate algoritmi ja räägime sellest, mis meie linnas on olnud, mis on tänasel päeval ja mille kallal me töötame perspektiivi mõttes.
Alustan sellest, mis olnud, täpsemalt hiljutisest sündmusest, millest võtsid osa enamus linnaelanikke - kümnendast Sorotšintsõ laadast.
Meie tähelepanekud ja teie vastukajad viivad järeldusele, et suur ülelinnaline üritus läks korda ja tundub, et pannes laada läbiviijatele hindeks „väga hea", võibki sügava rahuga jääda ootama järjekordset ülelinnalist pidupäeva, olles täiesti veendunud, et meie rikkalike kogemuste juures õnnestub vältimatult mis tahes suurüritus.
Kuid ammu enne Maardu laatasid tuli mul kuulda väiteid (olin isegi samal arvamusel), et selle populaarse ürituse formaati tuleb mõneti muuta, tuleb muuta rõhuasetust loomingulise komponendi suunas.
Möödunud nädalal, kui me linnavalitsuse saalis kahe laadapäeva kokkuvõtete tegemiseks kokku tulime, ei tekitanud see mõte kahtlusi praktiliselt kelleski, seepärast oli otsus kiire tulema: jätkates Sorotšintsõ laada traditsiooni praegusel kujul, vormida sellest samanimeline eesti ja ukraina folkloori festival. Selleks tähtsaks, faktiliselt rahvusvaheliseks sündmuseks valmistumise süsteemi täiustamiseks aga asutada mittetulundusasutus (MTÜ), mis asuks sõna otseses mõttes kohe järgmist Kevadlaata ette valmistama ning tulevikus võtab enda kanda linna suuremate ja olulisemate ürituste organiseerimise ja läbiviimise.
See otsus vajab lähemalt selgitamist. Pole saladus, mis tahes suurürituse kava ettevalmistamine ja elluviimine nõuab pikemat aega märkimisväärse osa linnavalitsuse ja munitsipaalsete struktuuride töötajate rakendamist, sest praegu langeb põhiline koormus ja vastutus kõige toimuva eest kohalikule omavalitsusele.
MTÜ moodustamine inimestest, kes suurürituste korraldamisega vahetult tegelevad ja tunnevad selle valdkonna nn tehnoloogiat, võimaldab mitte ainult vabastada sellest tööst linnavalitsuse ametnikud ja suunata nende jõupingutused nende otseste tööülesannete täitmisele, vaid ka lisada ettevalmistusprotsessile plaanipärasust.
Samuti on tähtis käivitada mitmesugustest kultuuriprojekte toetavatest täiendavatest allikatest finantseerimise mehhanism, mis on kohaliku omavalitsuse organile selle olemuse tõttu kättesaamatu. Meie traditsioonilised kevadised ja sügisesed (Sorotšintsõ) laadad peavad omandama selliste kultuuriprojektide staatuse ja MTÜ on kutsutud õigeaegselt vormistama ja esitama potentsiaalsetele investoritele taotlusi ja projekte. Eesmärgiks on see, et nimetatud ülelinnalised üritused toimuksid isefinantseerimise režiimil, eelarvelisi vahendeid kaasamata.
Tahan märkida, et viimane Sorotšintsõ laat korraldati praktiliselt sponsorite laekumiste ja linnalt laadalistele kauplemiseks eraldatud pindade renditasude eest.
Mis puudutab Sorotšintsõ laada ümberkujundamist suuremõõtmeliseks kontsert- ja meelelahutusürituseks, siis selle tegevuse mõte on korrastada kauplemist, muuta see grandioosse, maksimaalselt Ukraina Sorotšintsõ vaimule ja traditsioonile vastava folklooripeo kaasnevaks elemendiks. Samaaegselt on vaja hoolikamalt valida esinejaid, tagades nende ühtlase ja kõrge taseme ning püüeldes selle poole, et esinemine Maardu lavadel oleks austusväärne ja prestiižikas.
Meil on õigus eeldada, et kavandatav ürituste ümberkujundamine toob kasu ka nende korraldajatele, samas kui teie - head maardulased - saate veenduda laatade uue formaadi eelistes juba 2012. aasta Kevadlaadal.
Nüüd peatun lähemalt sellel, mis on ehk sellel, mis on viimasel ajal linnas toimunud neis tegevussuundades, mis kuuluvad otseselt minu pädevusse.
1. septembril alustas meie haridusvaldkonna intelligents pidulikult ja heatujuliselt uut õppeaastat. Selleks sai suvevaheaja jooksul palju ära tehtud: teostati kõik plaanilised remondi- ja ehitustööd koolides ja lasteaedades, õigeaegselt toimus hoonete ettevalmistamine talveks, töötati läbi õppekavad jne.
Sellel aastal saavutasime märkimisväärsete täiendavate vahendite eraldamise süsihappegaasi emissioonikvootide müügist (Eesti on Kyoto leppe osaline ja allakirjutanu) tänu sellele, et esitasime dokumendid ja põhjendused valitsusele õigeaegselt. Seejuures jõudis Maardu linn antud asjas kõigist ette. Kui teised linnad ja vallad esitasid antud rahastusallika kohta projekte ühe objekti kaupa, siis meie esitasime tervelt neli ja kõigile saime positiivse vastuse. See võimaldas omavalitsusel teostada suures mahus täiendavaid töid küttesüsteemide ning akende ja uste väljavahetamisel jmt linna raamatukogus, kahes lasteaias ning Kallavere keskkoolis. Kusjuures jutt on alles esimesest rahastamise etapist. Teist rahavoogu ootame käesoleva aasta novembris. Kehtiva korra kohaselt me raha kui niisugust ei näe, kuid Rahandusministeerium tagab heakskiidetud sotsiaal- ja kultuuriobjektidel vajalike tööde finantseerimise, mis on kahtlemata linna eelarvele suureks abiks.
Teine linlastele alati huvi pakkuv valdkond on ühistransport. Oleme hakanud selles valdkonnas valitsevat olukorda väga hoolega uurima, sest konstruktiivse dialoogi pidamiseks transpordiettevõtetega on vaja teemat põhjalikult tunda.
Selgus, et viimase viie-seitsme aasta jooksul muutusteta kehtinud transpordiskeem vajab ilmselgelt optimeerimist. Välja on selgitatud objektiivset ja subjektiivset laadi puudused ja valearvestused, mis nõuavad tähelepanu lähimal ajal ja ka kaugemas perspektiivis. Mõningad probleemid nagu näiteks kontrolöride ebarahuldav töö, mille kohta tuleb palju kaebusi, on inimfaktori küsimus, mis on lahendatav tavaliste administratiivsete meetoditega. Mingi aeg kulub selleks, et luua kord peatustes olevates sõiduplaanides (paljudes peatustes sõiduplaanid puuduvad, mõnes on vananenud või täiesti kasutuskõlbmatuks muutunud).
Temptransi juhtkonnaga toimunud kahel töökohtumisel leppisime kokku, et 1. novembriks saavad need probleemid päevakorrast maha võetud.
Palju aega tuli kulutada ka Muugalt Kallaverre sõitva koolibussi graafiku koostamisele. Sõitsime kehtiva marsruudi mitu korda läbi, viisime läbi mõõtmised ja analüüsisime busside täituvust. Selle töö tulemusena selgus optimaalne sõidugraafik ja peatselt saab koolibussi uus sõidugraafik ka kinnitatud.
Septembrikuise „Otsese kõne" lõpetuseks esitaksin omapoolse nägemuse lähimast tulevikust ja tutvustan ka selle aasta tähtsamaid sündmusi.
Ajaliselt esimesel kohal on õpetajate päev, mida Maardus traditsiooniliselt tähistatakse õpetajate ja pedagoogide piduliku vastuvõtuga linnavalitsuse saalis.
7. novembril tähistab Maardu omavalitsus 20. aastapäeva. Selleks sündmuseks käib tõsine ettevalmistus ja me loodame selle läbi viia eriliselt, kasutades innovaatilist lähenemist: täpsemalt tähendab see, et kavatseme korraldada oma sõpruslinnadega telesilla ja püüame teid kõiki sellesse kaasata.
Jõulude eel loodame valmistada meeldiva üllatuse linna arengusse suurima panuse andnud inimestele. Parimatele ettevõtjatele, investoritele, korteriühistute juhtidele ja teistele antakse autasud ja auhinnad. Tahaks, et see pidulik sündmus oleks igaaastane ja muutuks Maardu linna tseremoniaalseks ürituseks, millekski Oscari-laadseks.
Sellest kõigest ja paljust muust püüan teid üksikasjalikult informeerida Maardu Panoraami järgmistes numbrites.
Peatse kohtumiseni!
