Nikolai Zaitsev: elu läheb edasi ja see teeb rõõmu
Osaliselt sellepärast, et tänu jumalale elasime me 21. detsembri üle. Ehkki ma ei ole seda kõmu kunagi tõsiselt võtnud, arvestades, et olen nii mõnegi varem ennustatud maailmalõpu koos ülejäänud inimkonnaga õnnelikult üle elanud. Mäletan, kuidas paljud ootasid maailma lõppemist aastal 2000. Isegi minu kõigiti haritud sõbrad ja tuttavad kartsid tõemeeli, et nüüd kärgatab. Üldiselt kuulun ma informeeritud optimistide ja mitte pessimistide hulka. Ei ole ju võimalik juhtida positiivsuse kooli, olles ise pessimist.
Positiivsuse kooli loomisest saadik on möödas juba päris hulk aega. Küllap teil on, mida sellest jutustada.
Koolil läheb suurepäraselt! Näen, kuidas lahkeid ja osavõtlikke inimesi tekib ümberringi aina juurde. Olen veendunud, et see on osaliselt ka meie teene. Positiivne maailmavaade, mis tugineb sügavale austusele ja armastusele kõigi inimeste vastu, sõltumata nende sotsiaalsest seisundist, rahvusest ja usulistest tõekspidamistest, avaldab mõju ka inimeste lähedastele - sugulastele, sõpradele -, seda antakse aina inimeselt inimesele, see kandub laiali kui vette visatud kivist tekkinud ringlaine veepinnal. Ainult et see kivi ei ole vimmast visatud, vaid tegu on vääriskiviga, mis koosneb parimatest inimlikest omadustest.
Kogudes endasse parimaid omadusi, loob inimene väärtuslikku ressurssi, mida ta saab kasutada oma annete arendamiseks ja realiseerimiseks. ega teie raamatudki pole lihtsalt juhuslikult kirjutatud, küllap eelnes neile pikk enese kallal töötamise periood.
Jah, see on teil õige tähelepanek - ilma põhjaliku tööta iseendaga poleks minu raamatud küll ilmavalgust näinud.
Ja jõudsimegi minu lemmikteema - raamatute juurde. Nikolai, mullu rääkisite te meie lehe veergudel, et töötate uute raamatute kallal. Ma ei saa kuidagi jätta küsimata, kuidas see töö edeneb, millega te meid rõõmustate?
Möödunud aastal plaanisin tõepoolest kirjutada mitu raamatut ning kokkuvõttes suutsin endale seatud ülesande ka täita. Jutustuse „Armastuse tõrvik" kolmas osa on avaldamiseks valmis. Meenutan, et esimesed kaks osa üllitasin elektrooniliselt vene ja inglise keeles. Neid saab osta internetist Amazoni veebilehelt. Praegu otsin sponsoreid kõigi kolme osa tõlkimiseks eesti keelde ning raamatu eesti ja vene keeles trükis avaldamiseks. Väga rõõmustav on ühe teatriringkondades väga lugupeetud inimese soov teha selle jutustuse järgi teatrilavastus ja vändata film. Samas ei ole see üldse seotud minu isiklike ambitsioonidega. Jutustus on tõepoolest väga helge ning peakangelase Key saatus on mulle väga hingelähedane, kusjuures väljamõeldud süžeest hoolimata täiesti reaalne. See on lugu armastusest selle kõrgeimas ilmingus - lugu armastusest, mis võidab surma. Veel üks raamat, millega ma praegu töötan, on hoopis teisest žanrist, ning olen sellega juba üsna lõpusirgel. Õigemini küll selle esimese osaga - plaanin seda kirjutada veel vähemalt 1-2 osa.
Rääkige mõne sõnaga, millest see raamat räägib. vahest on juba olemas tööpealkiri? Milline on selle žanr ja millisele lugejaskonnale see on mõeldud?
Raamat on seotud minu eelmiste raamatutega „Algus" ja „Armastuse tõrvik". Ilma nendeta poleks seda ka sündinud - kõik siin elus on omavahel seotud ja läbi põimunud. Sisult on see aga ilmselt teatavas mõttes väärtuslikum neile paljudele inimestele, kes on kaotanud lootuse - raskest või isegi ravimatust haigusest tervenemise lootuse. See ei ole kellegi teise kogemusel ega läbiloetud raamatutel põhinev ilukirjandus - see on minu enda kogemus ning ma loodan, et ehk on kellelegi sellest abi. Selles mõttes on selle uue raamatu, mille pealkiri on „Istselenije" („Tervenemine"), järele kindlasti nõudlus. Loodan väga, et leian võimaluse selle tõlkimiseks ka eesti ja inglise keelde ning trükis avaldamiseks. See lõbu ei ole küll odavate killast, aga, jumalale tänu, häid inimesi on maailmas küllaga ja olen kindel, et nad aitavad.
Olete oma jutus juba kaks korda maininud jumala nime. Samuti olete väljaspool intervjuud sageli rääkinud religiooni teemadel. Kas võiksite jagada oma mõtteid selles osas ka meie lugejatega?
Muidugi. Ütleksin, et kõige esmalt tuleb loota iseendale, ent peab olema päris pime, et mitte näha kõiges jumalat. Ümbritsev maailm on sedavõrd hämmastav ja fantastiline, et võtab lausa hingetuks! Paljud seda ei märka, sest vaatavad üksnes enda ette, olles olmemuredega koormatud. Nad on ümbritseva maailmaga harjunud ning võtavad seda kui etteantut ja rutiini, kuid selle taustal on Maa loodus lausa muinasjutuliselt ilus, see on maailma eri paigus kordumatu ja ainulaadne, see on imekaunis ka siin, meie poolsaarel. Seda tuleb lihtsalt märgata ja meeles pidada, kes selle lõi. Ma ei ole mingi religioonifanaatik ja pean ennast pragmaatiliseks inimeseks, kes peab lugu teadusest. Ent just teadus tunnistab üha enam ja enam looja olemasolu. Paljud eesrindlikud teadlased on usklikud inimesed. Ilmselt on neil selleks põhjust. Ma suhtun ühesuguse austusega kõigisse peamistesse religioonidesse, omamata mingeid eelistusi, ehkki peretraditsiooni kohaselt tähistan meeleldi õigeusu pühi. Olen väga rõõmus, et lahke inimese abil kerkib meie linna uus õigeusu kirik. Ma tervitan igasugust vaimsuse avaldumist, kuivõrd see on positiivse mõtlemise kõrgeim väljendus. Mul on väga hea meel, et minu vanaema on hoidnud alles ühe reliikvia - Püha Georgi kiriku risti (ta peitis selle sõja ajal ära). Nüüd on see rist taas meie õigeusu kirikus ning varsti saab see endale uue kodu. See soojendab minu hinge.
Oleme vestluse käigus rääkinud paljust, kuid te pole siiani öelnud, mis on teie jaoks elus kõige tähtsam.
Kõige tähtsam on armastus. Ma kirjutan sellest oma raamatutes. Tingimusteta armastus, armastus kõige olemasoleva vastu, armastus inimeste ja jumala vastu. Ning tänulikkus. Olen väga tänulik kõigile, kes on mind elus aidanud, kes on olnud minu kõrval kõige raskematel hetkedel, kellega oleme jaganud rõõme ja muresid.
Kas ma tohin küsida, millisel kohal on teie elus perekond?
Esimesel kohal! Kui ei oleks minu abikaasa Leena toetust ja armastust, oleksid paljud minu alustatud asjad lihtsalt liiva jooksnud. Ta on imetlusväärne naine - tagasihoidlik, tark, hoolitsev ja -mis peamine - sügavalt armastav. Mul on vedanud, ma olen õnnelik abikaasa ja isa. Meil kasvavad kaks toredat poega, keda me väga armastame. Kaks minu vanemat poega on ammu iseseisvad ja edukad inimesed. Me kohtume ja suhtleme nendega sageli, meil on väga head suhted ning nad armastavad väga oma nooremaid vendi.
Pean vist rõõmuga nentima, et küsimust selle kohta, kas te olete õnnelik, pole vaja teile esitada.
Mulle avanes ainulaadne võimalus mõista, mis on tõeline õnn. See ei sõltu välistest põhjustest. See on hingeseseisund, mis on inimese sees. Ja veel - õnn on võimalus aidata inimesi, kes on sattunud hätta.
Tänan teid intervjuu eest! Palju edu teile!
Nikolai Zaitsevit usutles Paldiski Linnalehe toimetaja Jelena Villmann
8. veebruaril tähistas Nikolai Zaitsev oma juubelisünnipäeva. Paldiski linnalehe toimetus õnnitleb nikolaid selle tähtsa päeva puhul ning soovib talle head tervist, pereõnne ja edu loometöös!