Nippe kevadisteks aiatöödeks: puud, põõsad, ilutaimed

Just nüüd on õige aeg paljudeks kevadtöödeks, millega aed pikast talveunest
üles äratada ning uueks hooajaks ette valmistada. Spetsialistid jagavad nõu, millega ja kuidas oleks kõige targem alustada.

Pärast lume sulamist on aiapidajatel enamasti käed-jalad tööd täis. Lisaks üldisele aia korrastamisele on kevadel õige aeg ka näiteks mitmete viljapuude ja marjapõõsaste okste lõikamiseks, samuti puude ja põõsaste väetamiseks ning paljude taimede ja ilupõõsaste istutamiseks. Aia hooldamiseks ja korrastamiseks ning just märtsis-aprillis tehtavateks aiatöödeks jagavad nippe Harku vallavalitsuse heakorraspetsialist Marion Aare ning Harku valla aiaseltsi liikmed Liivi Mäekallas ja Maire Tilkson.

Aiakoristamise puhulgi on jäätmejaam abiks

Alustuseks soovitab Harku vallavalitsuse heakorraspetsialist Marion Aare kevadel muru üle riisuda, sest lisaks eelmise aasta kuivanud taimejääkide kokkukogumisele õhutab see muru ja aitab taimestikul ilu- saks tihedaks kasvada. „Aiast kokku riisutud lehed ja muud taimeosakesed tuleks komposteerida, et nendest saadava viljaka materjaliga järgmisel aastal mulla viljakust ja struktuuri parandada,“ juhendas Marion Aare. Kui aias komposteerimise võimalust ei ole, võib puulehed tuua Tabasalus asuvasse jäätmejaama, kus võetakse kuni 0,4 kuupmeetrit biolagunevaid aiajäätmeid tasuta vastu, üle selle koguse maksab ühe kuupmeetri äraandmine 10 eurot.

Jäätmejaama saab viia ka kevadisest kasvuhoone koristamisest üle jääva prahi, nagu näiteks kile- ja klaasijäätmed. „Kui talv on lõhkunud kasvuhoone kile- või klaaskatte, saab vana materjali tuua jäätmejaama, kus puhast lehtklaasi võetakse kodanikult tasuta vastu kuni 0,1 kuupmeetrit, üle selle koguse maksab kuupmeeter 25 eurot,“ selgitas Marion Aare.

Kutsetunnistusega maastikuehitaja Liivi Mäekallas õhutab kevadist aiakoristust ka meeldiva ajaveetmise võimalusena nägema, sest aia lehtedest, kulust ja muust prahist korrastamine on tegelikult meeli virgutav värskes õhus tehtav tegevus, kus tulemus on kohe näha.

Lisaks üldisele aia korrastamisele on hea aeg lõigata viljapuid ja vajadusel harvendada marjapõõsaid. Maire Tilksoni sõnul oleks viljapuid hea lõigata alates nullilähedase õhutemperatuuri saabumisest kuni pungade puhkemiseni. „Tugevad miinuskraadid lõikamiseks ei sobi, kuna puule võivad tekkida raskesti paranevad haavad. Samas ei tohiks lõikamisega ka väga hiljaks jääda, sest kevadine mahlavool puudel on üsna tugev ning lõikehaavad kurnavad puid tugevasti,“ jagas Maire Tilkson kasulikke nippe.

Liivi Mäekalda hinnangul on aga viimasel ajal liiga tihti näha olnud võimsate tüvedega ja ära nuditud okstega või siis ebaloomulikult rippoksaliseks lõigatud õunapuid. „Puu normaalseks funktsioneerimiseks on vajalik, et puu võra ja tüve suhe on 50:50 ehk siis kogu puu pikkusest moodustab pool oksastik ja pool tüvi. Korraga võib vähendada puu võra 1/3 võrra,“ õpetas Liivi Mäekallas. Ta tõi välja, et siin kehtib reegel: lõika vähem korraga, hajutades lõikused igale aastale. „Nii toimides ei kasvata puu liigselt vesivõsusid, kannab vilja ning näeb kaunis välja.“

Marjapõõsaste okste lõikamine

Puudelt ära lõigatud kuivanud oksad võib tuleohutusnõudeid ja Harku valla heakorraeeskirja järgides ära põletada, peenemad oksad võib panna ka komposti – struktuursem materjal parandab õhu ligipääsu hunnikusse. „Okste põletamisel on kõige olulisem, et tööks valitaks tuulevaba päev, siis ei puhu tuul suitsu üleaedsete juurde ja säilivad heanaaberlikud suhted,“ soovitas heakorraspetsialist.

Lisaks puudele ootavad kevadel erilist hoolt ka mitmed marjapõõsad, nagu näiteks mustad sõstrad ja vaarikad. Vaarikate puhul tuleb kevadel välja lõigata eelmisel aastal vilju kandnud oksad, need enam uuesti ei vilju. „Eelmisel aastal kasvanud noortest vartest tuleks alles jätta piisaval hulgal tugevamaid ja ära lõigata kidurad, kõverad või haiged varred. Pikavarrelistel sortidel võib otsast paarkümmend sentimeetrit maha lõigata, seda suuremad marjad kasvavad alles jäänud osal,“ jagas Marion Aare nõu.

Maire Tilksoni sõnul on paljudes aedades musta sõstra põõsad nakatunud pahklestast. Sellele viitavad tema sõnul ebaloomulikult suured ja ümmargused pungad, mis ei avane üldse. „Need tuleb kohe korjata ja põletada. Võrdluseks – terved pungad on piklikud ning terava tipuga,“ juhtis Maire Tilkson tähelepanu. Haige ja kahjurite poolt räsitud põõsas on aga mõttekas välja juurida.

Ilutaimede korrastamisest

Lisaks marjapõõsastele soovitab Maire Tilkson üle vaadata ka ilupõõsad ning korrastada püsilillede peenrad. Ilupõõsaste puhul soovitab ta põõsastel välja lõigata ka mõned vanemad oksad ning kärpida tugevasti sorakil olevaid. Paljud ilupõõsad õitsevad rikkalikumalt, kui neid kevadel parajalt pügada. Pügamine teeb neid tihedamaks ja aitab säilitada nende kompaktset kuju, teab spetsialist nõu anda.

„Püsilillede peenarde puhul on väga vajalik taimi ümbritseva pinnase kobestamine – sellega õhustame mulda, hukutame hulgaliselt mullas talvitunud kahjureid ja hävitame tärkama asuva umbrohu,“ tuletas Maire Tilkson aiapidajatele meelde. Samuti soovitab Maire Tilkson kobestamise käigus mulda rehitseda mõnda lämmastikurikast kevadväetist.

Taimede istutamist soovitab ta alustada kohe, kui labida vabalt maasse saab vajutada ning alustada võiks nn paljasjuursete istikutega. Kevade edenedes võib käsile võtta ilupõõsaste istutamise. „Veelgi soojemate ilmadega paneme paigale roosid ja elulõngad. Kiirustada pole tarvis aga püsilillede istutamisega, sest need on väga sitked taimed ja taluvad elukoha muutust paremini,“ soovitas Maire Tilkson.