Nõmme koduloohuvilised käisid Austrias Hjalmar Mäe haual

Novembris viibis Nõmme Koduloohuviliste Koja delegatsioon Austrias. Reisi peaeesmärk oli külastada Grazi linnas asuvat tuntud Nõmme hariduselu edendaja ja vastuolulise poliitiku Hjalmar Mäe hauda.

Haud oli korrastatud. Oli näha, et seal oli käidud arvatavasti Hjalmar Mäe sünniaastapäeval, mis on 24. oktoobril, sest istutatud lilled olid suhtelistelt värsked ja küünlad põlenud. Puistasime Hjalmar Mäe hauale kolm peotäit mulda, mis oli kaasa võetud tema isa haualt Hiiu-Rahu kalmistult. Jaak Tuuksam luges kalmul ette ka Mäe tsitaadi eestlaste rasketest valikutest II maailmasõja ajal, kui Eesti oli muutunud okupeeritud alaks ja sattunud kahe võitleva riigi vahele.

Mäe vastuolulisest tegevusest Saksa okupatsiooni ajal on kirjutatud palju. Vähem on käsitletud tema tegevust kodulinnas Nõmmel. Hjalmar Mäe isa Mihkel Mäe asus Nõmmele elama 1910. aastal, ehitades Suvila (tol ajal Portovaja ehk Sadama) tänavale perele kodu. Koos naisevenna Aleksander Oitiga rajasid nad Nõmme jaama lähedale Õie ja Raudtee tänava nurgale saeveski ja lauavabriku. Oit ja Mäe lauavabrik – nii seda asutust nõmmelased tundsidki. Mihkel Mäe viimne puhkepaik asub Hiiu-Rahu kalmistul.

Mäe andis endast Nõmmel märku juba 1919. aastal, olles jaoskonnaülemana aktiivselt tegev kohaliku Kaitseliidu edendamisel. Sama aasta juulis tegi ta alevivalitsusele ettepaneku rajada Glehni mahajäetud vaatetorni observatoorium. See hea idee viidi ellu alles 45 aastat hiljem. Uuesti ja palju jõulisemalt naasis ta Nõmme ellu pärast õpingute lõppu kümmekond aastat hiljem. 1929. aasta juunis valiti Hjalmar Mäe Nõmme linna koolivalitsuse ja haridusosakonna juhatajaks ning ühtlasi ka linnanõunikuks. Sama aasta 1. augustil määrati ta vastasutatud Nõmme gümnaasiumi esimeseks direktoriks. Viimasel ametikohal sai ta olla siiski vaid paar kuud, jätkates samas tööd füüsika ja matemaatika õpetajana. Samas kuus võttis Mäe ette aga hoopis suurema töö, asutas Nõmme rahvaülikooli, mis sai aluseks üle-eestilisele rahvaülikoolide süsteemile. Tema juhtimisel muutus see rahvahariduse asutus üheks Eesti edumeelsemaks, kus sai õpetust ligi 60 aines. Kasutades oma sidemeid, tõi Hjalmar Mäe õppeprotsessi mitmeid uuendusi, sh õppefilmide laialdase kasutamise. Võeti osa rahvusvahelistest üritustest, nagu III õppefilmide konverentsist Viinis 1931. aastal jms.

1929. aasta detsembris valiti Mäe Nõmme Haridusseltsi etteotsa. Järgmisel aastal ühendati tema initsiatiivil haridusselts, rahvaülikool ja teatriselts Lämmeküne üheks organisatsiooniks – Nõmme Hariduse ja Rahvamaja Seltsiks. Lisaks oli ta juhatuse liige Nõmme Majaomanike Seltsis, Kaitseliidu Nõmme malevkonna propagandapealik ja juhtivalt tegev kohalikus skautlikus liikumises. 1930. aasta jaanuaris sai Hjalmar Mäe Nõmme hariduse ja seltsitegelaste nimekirjas linnavolikogu liikmeks. Nii oli ta lühikese ajaga tõusnud kohaliku hariduselu juhiks ja seda nii omavalitsuse, noorteorganisatsiooni kui ka seltskondlikul tasemel. Tema aktiivse tegevuse kodulinnas katkestas arreteerimine 1934. aastal (osalemise tõttu vabadussõdalaste liikumises, kus ta oli propagandajuht). Detsembris 1935 järgnes aga uus arreteerimine ja karm kohtuotsus – 20 aastat vanglat seotuse eest nn Kadaka tee vandenõuga. Mäe vabanes 1938. aasta amnestiaga ning tegutses seejärel ärialal.

Pärast Eesti okupeerimist 1940 õnnestus tal lahkuda ümberasujana Saksamaale. Paljuski tänu headele sidemetele Saksa võimukoridorides sai temast 1941. aastal Eesti Omavalitsuse – Estnische Verwaltung – juht. 1944. aastal evakueerus Mäe koos Saksa vägedega. Oli ameeriklaste käes sõjavangis ning pärast vabanemist 1947 töötas ajakirjanikuna, nõustas Austria liidukantslerit Josef Klausi ja Saksa liidukantslerit Konrad Adenauerit NSVLi küsimustes. Kuigi Mäe tembeldati ametlikus nõukogude propagandas sõjaroimariks, ei taotletud kunagi tema väljaandmist või tema üle kohtupidamist. Veelgi enam, ta oli ise vabatahtlik tunnistaja Nürnbergi kohtuprotsessil. Miks nii, võib ainult oletada. Küllap mängis ta palju kõrgemat mängu, kui meie seda teame.

Hjalmar Mäe suri 10. aprillil 1977 Austrias Grazi linnas.