Eesti koondis koosnes 100%-lt nõmmekatest, kes on kodustel võistlustel olnud küllaltki tublid saavutades kahel aastal järjest Eesti noorte meistrivõistlustel võistkondliku 1. ja 3. koha. Samuti on viimastel aastatel individuaalselt hõivatud enamuse esikolmiku kohtadest.

Klassis F1B, kui kõige keerukamas vabalennu klassis, ei ole Eesti suutnud tiitlivõistlustele seni välja saata mitte ühtegi noort. Seekord saadi sellega hakkama. Ligi aasta väldanud võistlusmudelite ettevalmistamise ja treeningute tulemusena osutus võimalikuks saata võistlustulle koguni kolm mudeliklassis F1B võistlevat noort.
Võistluspäeva ilm Salontas oli hea. Tuule kiirus oli 1-2 m/s. Võistluste jooksul oli kaks arvestatavat vihmahoogu. Mõlema vihmahoo saabudes õnnestus Eesti poistel startida lennukitega edukalt vihmapilve eel liikuvasse kitsasse tõusva õhuvooluga tsooni. Põhiosa ajast säras aga päike ja temperatuur oli üle 30 kraadi.

Võistluste käigus tekkis probleeme, kui üks nõmmekate mudelitest tabas kõrgepinegeliini ja sai vigastada ning kui teine mudel lendas ilmnenud tehnilise rikke tõttu tavapärase 3 minutit kestma pidava lennu asemel ligikaudu tunni. Õnneks leiti mudel peaaegu kohe peale maandumist üles ja toodi alla kahe tunni möödudes stardist võistluspaika tagasi.

13 võistkonna hulgast saavutati klassis F1B 8. koht. Parim Eesti noor oli Alex Moistus, võistkonda kuulusid veel Riho-Ats Saatväli ja Karl Männik.

Plaanerite klassis F1A saavutati 21 võistkonna seast 12. koht. 50 konkurendi seast oli eestlastest parim Karl Männik 22. kohaga. Võistkonda kuulusid veel Andra Moistus ja Riho-Ats Saatväli.