Nõmme unustatud aare - Tallinna tähetorn

 (5)
Nõmme unustatud aare - Tallinna tähetorn
Foto: Jukko Nooni

Iga põline nõmmelane teab Glehni pargis asuvat tähetorni, kuid palju on ka neid, kes pole sellest kohast kuulnudki. Tihti tuleb üllatuda, et isegi kõik pargi terviseradade kasutajad pole seda raudkividest ehitatud torni märganud. Isegi kui teatakse Tallinna tähetorni asukohta, siis vähesed on seda hoonet seestpoolt näha saanud või seal astronoomia-elamust otsimas käinud.

Kuna Tallinnas ja Põhja-Eestis teist tähetorni pole, võib tõepoolest öelda, et Tallinna Nõmme linnaosa on astronoomiavõimaluste poolest rikas. Nõmme Jazzi suvefestivali ajal (5.-6. august) on Tallinna tähetorn avatud kl 21-01. Külastustasu 5. augustil 2 eurot inimene ja 6. augustil 3 eurot inimene.

Nikolai von Glehni poolt 1910. aastal ehitatud ja praegu tähetornina tegutsev ehitis kannab kultuurimälestiste registris Hohenhaupti lossi vaatetorni nime. 51 aastat tagasi rajati Charles Villmanni algatusel mahajäetud torni observatoorium. See polnud esimene katse muuta Glehni torni tähetorniks, sest 1919. aastal saatis Hjalmar Mäe Nõmme alevi valitsusele ettepaneku Glehni mõisa pargis asuv torn tähetornina kasutusele võtta. Seda ei juhtunud hoolimata asjaolust, et Hjalmar Mäe isa ja onu olid sel ajal Nõmme alevi volinikud. Tallinna tähetorni paremad aastad möödusid Peep Kalvi juhtimisel, kuni astrofüüsika ja atmosfäärifüüsika instituudis toimunud suurte muudatuste käigus otsustati tähetorn anda üle Tallinna Tehnikaülikooli koosseisu.

Tallinna tähetornis on läbi aegade tehtud teaduslikke vaatlusi, läbi viidud õppetööd ja populariseeritud astronoomiat. Kuigi tähetornile pole kunagi reklaami tehtud, leidub piisavalt huvilisi, kes astronoomia-elamust saada tahavad ja tähetorniga ühendust võtavad. Külastajateks on enamasti lastega pered, sõpruskonnad või väikesed kollektiivid, sest korraga mahub torni kuni 25 inimest. Tähetorni külastab aastas keskmiselt 500 inimest. Harvem on toimunud suuremaid avalikke üritusi nagu Marsi vastasseis aastal 2003, Nõmme perepäev 2007, Muuseumiöö 2011.

Tavakülastaja kõige suuremaks sooviks on näha läbi teleskoobi tähistaevast. Seda võimaldab Tallinna suurim teleskoop üsna hästi. Kuna tegemist on küllalt suure instrumendiga, avaldab see paljudele sisse vaatamatagi muljet, aga taevavaatluste ajal kostab tihti teleskoobi tagant hõikeid, et Kuul on augud sees või lihtsalt «vau».

Kohalikuks vaatamisväärsuseks on omapärase kujuga Glehni kapp. Lisaks avaneb vaateplatvormilt suurepärane vaade Tallinnale.

Juba pikemat aega on Tallinna tähetorn olnud pidevas remondieelses seisundis. Kuigi 2010. aastal renoveeriti tähetorni fassaad, on siseremont määramata ajaks edasi lükatud. Sellepärast peab iga külastaja olema valmis torni tippu jõudmiseks ronima käsipuudeta treppidel ja oma riideid määrima. Seni ei ole see veel kedagi heidutanud. Tähetornist saadav elamus on seda väärt.

Tulevikuplaanide kohaselt saab tähetorn viimase remondietapi käigus uue moodsa teleskoobi, mis võimaldab tõsta rahvale suunatud taevavaatluste kvaliteeti. Ka on võimalik jõuda teleskoobis nähtava pildi otseülekanneteni, mis toob astronoomia igaühele koju kätte.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare