Nõmmel toimub noorte MM kabes: mida arvavad mängust noored kabetajad?
Võistlused toimuvad kahes noorimas vanuseklassis – kuni 10-aastased (sünniaasta 2004) ja kuni 13-aastased (sünniaasta 2001 ja hiljem). Kehtiva korra kohaselt saab noorte maailmameistrivõistlustele igast riigist igas vanuseklassis kolm mängijat. Korraldajamaa Eesti saab igas vanuseklassis välja panna neli mängijat, seega kokku 16 noort. Lisaks sellele saab välja panna veel ühe mängija, kui mõnes vanuseklassis on paaritu arv võistlejaid.
Nõmme noortest esindavad MMil Eestit noorimas vanuseklassis (sünniaastaga 2004 ja hiljem) poiste arvestuses Robert Antoi, Patrick Magnus Tohver, Kris Taimre ja Kristofer Diligentov, varus on Hans Robert Kannukene. Tüdrukutest on Nõmme kabeklubi kasvandikud Karmen Kuusik, Berit Antoi ja Anett Moor, varus on Darja Jõesoo.
Minikadettidest (kuni 13-aastaste vanuseklassis) võistlevad poiste arvestuses Andreas Jürgenson, Karl Richard Esvald, Kaspar Padar (Kivimäe põhikooli õpilane, Lasnamäe male-kabeklubi liige) ja Aaron Soo, varus on Hans Robert Kannukene. Tüdrukutest esindab selles vanuseklassis Nõmmet Maria Jõesoo. Treener Heinar Jahu sõnul on Eesti suurimad lootused just 13-aastasel Maria Jõesool, kes on ka varem rahvusvahelistel võistlustel häid tulemusi näidanud.
Mida arvavad noored kabetajad?
Kaspar Padar
(12-aastane Kivimäe põhikooli õpilane)
Kabet mängis ta juba lasteaias, aga tõsisemalt hakkas sellega tegelema 1. klassis treener Piret Viirma juures. Tema on siiani Kaspari treener. «Kabe arendab loogilist mõtlemist, mida läheb vaja ka muudel aladel. Näiteks matemaatikaga ei ole mul kunagi koolis probleeme olnud. Mõnikord on raskelt tulnud viik tähtsamgi kui võit. Näiteks suvel Valgevenes toimunud EMil tegin viigi väga tugeva hollandlasega. Selle üle oli hea meel.»
Karmen Kuusik
(9-aastane Nõmme põhikooli õpilane)
Kabega on ta tegelenud alates kuuendast eluaastast. Karmeni ema meenutas tütre kabe juurde jõudmist: «Ühel kenal sügispäeval lasteaeda lapsele järele minnes teatas tütar tähtsalt, et ta käis kaberingis. Küsin siis lapselt, et kus see toimus ja kes ringi juhendas. Vastuseks sain: «No siinsamas lasteaia saalis, üks hästi vana onu õpetas meile, kuidas kabet mängida. Aga ta oli väga lõbus ja tegi hästi palju nalja.» Olgu öeldud, et see «hästi vana onu» oli Heinar Jahu. Napilt mõni kuu hiljem osales Karmen oma elu esimestel kabevõistlustel, milleks olid Eesti meistrivõistlused pisikadettidele 64-ruudulises kabes. Tulemuseks üllatuslik 3. koht. Sealt see lumepall veerema hakkas.» Võistlusi peabki Karmen Kuusik kabemängu põnevaimaks osaks. Ta senine parim tulemus on mullu suvel Poolas toimunud EMil saavutatud 16. koht.
Hans Robert Kannukene
(9-aastane Tallinna reaalkooli õpilane)
Kabet on ta mänginud umbes neli aastat. «Minu meelest olin viiene, kui Heinar tuli lasteaeda meiega kabet mängima. » Tähtsaimat võitu ei oska ta esimese hooga välja tuua. «Ma ei oskagi öelda, ma olen palju võitnud, aga ka palju kaotanud. Ükski võit ei tule ilma kaotuseta. Ükski kabetaja pole selline, kes on ainult võitnud, kõik on elus kas või korra kaotanud. Kui sa õpid midagi kaotusest, siis on see hea kaotus. Halb võit on ka olemas. Näiteks kui hakkad lohakalt mängima ja alahindad vastast. Näiteks on minust nõrgem vastane treeningul minult kuus nuppu korraga kätte saanud. Ma võitsin, aga hea tunne see polnud,» arvas ta.
Kristofer Diligentov
(10-aastane Pääsküla gümnaasiumi õpilane)
Kabet hakkas ta mängima 5-aastaselt ja lasteaias oli esimene võistlus. Senise kabetajakarjääri olulisimaks tulemuseks peab ta Eesti pisikadettide kulda vene kabes sellel aastal. Vene kabet peabki ta põnevamaks. «Kui selles vea teed, on seda raske parandada. Rahvusvahelises kabes on vigu kergem parandada, sest seal on rohkem nuppe mängulaual,» arvab ta.
