Nõmmele on elektrirongid sõitnud juba 90 aastat
Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on ju üldteada fakt, et Nõmme on olnud ajalooliselt raudteega väga tihedalt seotud. «Tihe elektrirongiliiklus soodustas Nõmme kasvamist ja arengut veelgi ning paar aastat hiljem sai alevist linn. Kuigi liiklusvahendina pole rongidel enam sellist tähtsust kui aastaid tagasi, on raudtee mänginud nõmmelase igapäevases elus olulist osa. Praegu on rongi kõrvale tulnud mitmed teised transpordivahendid, kuid hoolimata vahepealsest madalseisust on elektrirong taas populaarsust kogumas,» rääkis linnaosavanem.
«Vanemad nõmmelased on meenutanud, et ükskõik, kuhu mindi või kust tuldi, sihtis üks silm sõiduplaani ja teine kella. Vahepeal Nõmme jaamas kella paraku ei olnud ning seetõttu otsustaski linnaosavalitsus paigaldada elektrirongiliikluse 90. aastapäevaks Nõmme jaama ajaloolisele hoonele sobiva ajanäitaja,» lisas Terik.
Elektrirongide kasutuselevõtt 20. septembril 1924. aastal oli oluline sündmus, millest võtsid teiste seas osa toonane riigivanem Friedrich Akel ja teedeminister Karl Kark. «Kell 11.20 hakkas lippudega kaunistatud elektrirong, mis koosnes ühest mootor- ja neljast sõiduvagunist, Tallinna peajaamast liikuma. Kiire, ühetasase sõiduga mööduvad peatuskohad Järvel, Nõmmel ja Pääskülas, kus igaühes mõni minut peatatakse. Algab tagasisõit, mis natuke kiiremalt näib minevat kui sinnasõit, sest nüüd tuleb rongil kallakust alla sõita, mitte enam ülesmäge, nagu varemalt. Umbes 52-minutilise sõidu järel jõuab rong peajaama tagasi, kust varsti harilik rong reisijatega sõiduplaanis ettenähtud kava järele oma esimest sõitu Pääsküla-Nõmme poole tegema hakkas,» kirjeldatakse sündmust ajalehes Vaba Maa.
Rongide ja raudteega seonduv oli pidevalt kõneaineks nii toonastes Nõmme kohalikes lehtedes kui ka laiema levikuga Tallinnas ilmuvates päevalehtedes. «Tuhandetele nõmmelastele on Nõmme küll armsaks elukohaks, kuid töökohaks on ja jääb neile ikkagi Tallinn. [---] Sellest ajast peale, kui Tallinn-Pääsküla liinil hakkasid liikuma elektrirongid, võttis Nõmme kasvamine otse üllatavalt kiire tempo,» kirjutas A. Keller 21. detsembril 1929. aastal ajalehes Nõmme Teataja.
Suur osa Nõmme elanikest töötas Tallinnas ning tihtipeale sõideti pealinna vahet mitu korda päevas. «Sõit see kõige olulisem Nõmme elus ongi, sest igapäev tuleb rongis istuda,» nenditi kümme aastat pärast elektrirongiliikluse algust ajalehes Vaba Maa. 1930. aastate lõpus sõitis Tallinna-Pääsküla liinil toonase ajakirjanduse andmetel ligi viis ja pool miljonit inimest aastas.
