Nõnda pallu teresid es ole vist kooliseina ammu kuulu ku edimese septembrikuu päeva
Ega laits sai kuun terege tunda ka koolipapa lämmet käepitsitust. Viil nädalipäeva seis direktor valvelaua ehen ja tervit latsi. Nii latse saive aru, et om oodat ja tahet just siia majja tarkust taga aama. Ja selle tunde na saive joba kultuurikeskuse aktuse aal, ku abituriente käekõrvan püüne peale istme säädeti. Egä neist kõnedest vaist na suurt aru es saagi, aga oma lassijuhatajade Ene Kunimägi ja Tiina Talveti etteastmine kuun direktoriga pands küll latse kulleme. Sii iluss ja söamest tullu soe vastuvõtt ands lastel julgust ja tahtmist esitegemises ja koolinkäimises. Ilmataat es kingi edimeses koolipäevas päiksepaistet, satte vihma ja puhus kõle tuul, aga kik muu olli pidulik ja mii lijääv. Võip kinnel olla, et nii latse ei unete oma edimest koolipäeva kunagi.
Meil kigel om jäänu mälestuse edimesest koolist. Miul tulli miile oma edimene kool - Longi Algkool, mis olli imeline kool. Sääl akasive õpetajade Helju Mägi ja Vaike Pugali käe all kik latse tantsme, pilli mängme ja mis kige tähtsemp, austeme vanemit inimesi ja tere ütleme. Nüüd võive latse naarda, aga mede kooli tüdruku pidive egäle tere ütlemise aig viil niksu tegeme ja poisi kummardeme ja mütsi pääst võtme. Tänusõna ja tere ütelde saa ma viil ainult õpetaja Vaike Pugalile. Ilust tulevet õpetajatepäeva!
