Nõo kihelkonna külamängudest: ühistegevus, mis on elujõulisena vastu pidanud juba üheksa aastat
Tõepoolest, IX Nõo kihelkonna külade mängud toimusid, aga mitte Külitses, vaid Aiamaa külas. Korraldajate palvel tahaks selle segaduse nüüd ära klaarida ja ühtlasi tutvustada naabervalla rahvale, mis need Nõo kihelkonna külade mängud üldse on ja miks neid Nõo vallas korraldatakse.
Kirikukihelkonnad olid maakirikute tegevuspiirkonnad. Nõo kirikukihelkond on tekkinud 15. sajandi lõpus. Vald 17.-18. sajandil tähendas mõisamaad koos sellel elavate talupoegadega, 18. sajandi lõpus hakkas vald märkima talurahvakogukonda.
Nõo kihelkonnas oli 19. sajandi lõpus 11 valda: Meeri, Keeri, Vastse-Nõo, Vana-Nõo, Luke, Pangodi, Kodijärve, Unipiha, Aru, Tähtvere, Ropka. Aegade jooksul on toimunud mitmeid valdade ühinemisi, suurem reorganiseerimine toimus 1. aprillil 1939, mil moodustati ka Nõo vald (seni kuulus kogu piirkond Meeri valda). Nõo kihelkonna territooriumil asunud 7 valla asemele moodustati 3 valda: Nõo, Tähtvere ja Ropka. Hiljem on valdade piire korduvalt muudetud. Tänapäeval on Nõo vallas 20 küla ja 2 alevikku: Nõo ja Tõravere alevik; Aiamaa, Altmäe, Enno, Etsaste, Illi, Järiste, Keeri, Ketneri, Kolga, Kääni, Laguja, Luke, Meeri, Nõgiaru, Sassi, Tamsa, Unipiha, Uuta, Vissi ja Voika küla.
2003. aasta jaanuarikuus sai kokku seltskond Nõo valla spordielu korraldajaid ja sporditegijaid ning nad arutasid, mis oli meie kohalikus spordielus hästi, mis halvasti. Järeldus tuli väga üksmeelne: meie spordielu tugevaimateks plussideks olid rahva suur huvi sportimise vastu ning külade mänguväljakute rajamine, miinusteks aga sportimiskohtade vähesus ja asjaolu, et võistlused ei haaranud masse. Ja et oma olemasolevaid tugevusi ära kasutades asuda nõrkuste likvi-deerimisele, sündis mõte korraldada ühel külaspordiväljakutest suurele rahva-hulgale mõeldud sportlik õhtu ehk KÜLADE MÄNGUD.
Esimesed Nõo valla külade mängud toimusid Nõgiaru spordiplatsil ja pargis. Mõnusat äraolemist jätkus pisipõnnidest vanaemade-vanaisadeni - korvpalli vabavisked, kiirmale, noolemäng, jalgpalli penaltid, paarisvõrkpall, osavuse- ja kiiruseproovid lastele, mälumäng ja taidluskonkurss jms. Kuigi enne tantsulugude kõlama hakkamist jagati kätte ka autasud iga võistlusala parimatele, võisid osalejad tõdeda, et kuna tegemist oli külade mängudega, olid võidust tunduvalt olulisemad osavõtt ja kaasalöömisrõõm. Tartu Maaspordiliidu poolt välja pandud rändkarikas anti Luke külale, mis lisaks tunnustusele oli ka märguandeks, et järgmisel aastal on mängude peakorraldajaks Luke küla.
II Nõo valla külade mängud toimusidki 2004. aasta suvel Luke külas kuue küla osalusel. Võistlejate ergutajad koduküladest olid ühel meelel, et tänu külade mängudele oli tunda külarahva ühtehoidmist, külade seltsielu hakkas ülesmäge minema ja tegutseti ühise perena.
III Nõo külade mängud olid tubli kinnitus alustatud traditsiooni järjepidevusest ja olid korraldaja ning eelmiste mängude võitja Meeri küla initsiatiivil kuulutatud juba Nõo KIHELKONNA KÜLADE MÄNGUDEKS - seda eesmärgil laiendada sõpruskonda ja anda võimalus koos lustida veel suuremale rahvahulgale. Meeri mõisapargis peetud mängudel osales juba 13 küla, lisaks Nõo valla küladele olid esindatud ka Külaaseme, Pangodi, Külitse ja Rõhu. Nõo valla arvestuses võitis mängud Nõgiaru küla, kihelkonna ulatuses oli võidukas Rõhu küla Tähtvere vallast. Ja läbirääkimiste järel otsustati järgmised, IV Nõo kihelkonna külade mängud jätta Pangodi küla (Kambja vald) organiseerida.
IV Nõo kihelkonna külade mängud toimusid 2006. aasta augustis Pangodi järve kaldal Palumäel kaheksa küla osalusel. Mängude üldvõitjaks kuulutati Pangodi võistkond, teiseks Nõgiaru ja kolmandaks Külitse küla, kelle hooleks jäi ka järgmiste mängude korraldamine.
V Nõo kihelkonna külade mängud said teoks Külitse külas Ülenurme vallas, võitis Kolga-Unipiha koondvõistkond. VI mängude toimumispaigaks oli Unipiha park, kus parimaks osutus taas Unipiha- Kolga koondvõistkond, teine koht ja järgmiste mängude korraldamise au läks Luke külale. VII mängud toimusid 2009. aasta augustis jällegi Luke küla staadionil ja juba teist korda võidutses Lukel Meeri küla esindus. Eelnevate läbirääkimiste ja kokkulepete põhjal andis mängude orgkomitee järgmiste mängude korraldamise õiguse Lagujale, mis kuulub küll Otepää kihelkonda, aga on osa Nõo vallast. Ja VIII mängud peetigi eelmisel suvel Laguja koolimaja juures, osalejaid oli 14 külast (10 võistkonda, neist kaks koondvõistkonnad). Parimaks osutus taas Pangodi esindus, teine oli Aiamaa küla, kelle kanda jäi ka järgmiste mängude korraldamine.
Viimased, IX Nõo kihelkonna külamängud said peetud 13. augustil Aiamaa külas. Külarahvas oli mängude korraldamisega kõvasti vaeva näinud ja - nagu ka kõik varasemad korraldajad - uusi ning põnevaid-naljakaid jõukatsumisi välja mõelnud. Nii näiteks tuli lipsusõlm teha, poksikindad käes, või siis „tiigist" kahvaga aja peale kalu püüda. Lastele olid omad mängud-võistlused ja nendega toimetas vahva Pipi (Annika Vään Elvast), Ecu Tallide pererahvas aga pakkus soovijatele ponisõitu. Väga suurt elevust tekitasid Eleri Visnapuu kaks ülisõbralikku kitse, keda lapsed paitamast ei väsinud.
„Külamängude korraldamisel ongi mängude ja erinevate võistluste väljamõtlemine kõige suurem mure. Tahaks ikka midagi teistest erinevat ja omanäolisemat pakkuda. Ja samas peaksid need võistlused ka nalja ja meelelahutust pakkuma. Me ei organiseeri ju olümpiamänge, kus pingutada tuleb iga hinna eest ja nii, et veri ninast väljas," tõdes hiljem üks korraldajatest, Reti Aedma.
Seekordsed mängud võitis Külitse küla esindus, järgnesid Meeri, Unipiha-Kolga, Vissi ja teised väga tublid külad. Järgmised, X külamängud toimuvad juba 2012. aasta suvel Vissi külas.
Kui üks ühistegevus on elujõulisena vastu pidanud juba 9 aastat, kaotamata oma võlu ja külgetõmbejõudu, siis järelikult on osalejail sedasorti ettevõtmist vaja. Külamängud ei ole ainult sportlikmeelelahutuslik üritus, see aitab külakogukonda aktiivsemaks muuta, tugevdab külainimeste omavahelisi sidemeid ja tekitab üheperetunde. „Loodame, et nüüd, pärast mänge, jääme edasigi koos käima ja omavahel sõbrustama," olid korraldustoimkonna liikmed optimistlikult häälestatud. Kuigi mängude ettevalmistamise põhiraskus oli nelja talu kanda, oli kohtunike ja abilistena väljas pool Aiamaa küla. „Mängud andsid meie külale tegelikult uue elu ja hoo," öeldi.
Ka varasemate külamängude korraldajad on rõhutanud just seda omakülatunde tekkimist ja külarahva tihedamat läbikäimist ning koos ühise eesmärgi nimel tegutsemist. Väga oluliseks peetakse ka teiste omakandi küladega suhtlemist. Viiendate, Külitses toimunud mängude järel arvas üks korraldajaist Vjatšeslav Kihva: „Elame siin küla küla kõrval, igapäevaselt ju ei ole eriti aega läbi käia. Aga võistluspäeval on tore eelmise aasta tegijaid uuesti kohata."
Loodame, et Nõo kihelkonna külamängude järjepidevus ei katke ja külad jäävad üksteiselt mõõtu võtma - nii nõus kui jõus - veel paljudeks aastateks. Kohtumiseni juba X külamängudel Vissi külas!
