Nukker Merineitsi. Fotod: Kaja Tina
FOTO: Meie Keskel
Üsna küpseks sai idee siis, kui oli konkreetselt vaja ära otsustada, mis laager siis järgmiseks teha ja nii see sündis - Muusika ja näitlemise laager 2013. Olen varem teinud koostööd Kaari Sillamaaga ja tema oli nõus lahkelt igati oma abi ja kirjutatud muusikat hea eesmärgi nimel minuga jagama. Kaari Sillamaa kirjutatud kaunis muusikal „Merineitsi" saigi mõeldud laagri programmi tööks.
Idee ja materjal oli olemas, järgmise sammuna tuli leida kasvatajad. Kutsusin laagrisse Kärolin Kruuti, kes tegeleb laulmisega ja õpib Viljandi Kultuuriakadeemias, Mari Oolberg on õppinud näitlemist ja butafooriat, Reet Kirsipuu on kogemustega pedagoog, Kristiina Avel on kunstnik ja tegeleb fotograafiaga, Tanja Elken on muusikapedagoog.
Nüüd algasid ettevalmistused, et leida laagrisse muusikast, näitlemisest ja laulmisest huvitatud noori. Kuulutasime välja konkursi ja siinkohal tahaksingi tänada koole, kultuurikeskusi ja Kurtna Noortekeskust, kes meile oma ruume andsid kasutada, et saaksime kuulata üle noori, kes soovisid meie laagrisse kandideerida.
Lisaks katsetele algasid sponsorite otsimised, stsenaariumi läbitöötamised, katsete tulemuste läbivaatamised jne jne Katsetele tuli üle 70 lapse ja laagrisse pääses neist 38.
Mitu päeva vaatasime üle katsetel tehtud videosid ning lugesime märkmeid, et otsustada, kes laagrisse saab, sest paraku oli meil ikkagi piiratud arv noori võimalik majutada, kuigi huvilisi on Alutaguse noorte hulgas palju. Projekt on siinkandis ainulaadne ja seega noorte huvi selle vastu päris suur. Mõned nädalad hiljem toimus meil uus koosolek, kus me hakkasime arutama, mis osa võiks keegi saada ja millisele osale tuleks muusikaõpetaja Tanja Elkenil korraldada ettelaulmine, sest mitmed rollid nõudsid väga head ja tugevat vokaalset võimekust. Laager
Muusika ja näitlemise laager toimus Iisaku Gümnaasiumi ja Iisaku Kunstide Kooli ruumides. Kunstide kooli ruumidest oli tehtud helistuudio ja fotostuudio. Helistuudios salvestati muusikali tarbeks noorte endi sissemängitud muusika ja heliefektid...
Boonusena said tulevased staarid valida endale erinevaid kostüüme ja fotostuudios teha oma esimesed reklaamplakatid - Kristina Avel aitas leida paremaid rakursse ja püüda kinni just ehedam poos. Juba laagri alguses sai kokkulepitud, et me ei kasuta laagris ei telefone ega muid sidevahendeid ning lapsevanemad said meie tegevusi jälgida kodulehe vahendusel, kus ilmusid järjest uued fotod ehk siis fotoblogi ja tagantjärgi võib öelda, et see oli hea idee. Üldse oli kogu meie laager ühes majas koos, Iisaku Gümnaasiumi ruumides - seal me olime majutatud, samas olid proovisaalid ja söömine oli kooli sööklas - lihtne ja kompaktne, kõik nö käe-jala juures.
Terve laagri aeg oli väga töine ja tihe nii noortele kui ka kasvatajatele. Selle tiheda graafiku sees õppisid noored oma osade tekste, käisid laulutundides, õppisid liikumist, mängisid mitmeid kordi oma osi läbi, käisid kostüümiproovis ja valmistasid dekoratsioone. Õhtuti toimusid erinevad grupitööd, mis olid seotud näitlemisega ja pidasime nende ettevalmistamisel silmas, et saadaks lisateadmisi ja ühtlasi oleks ka lõbus. Muusikud nägid palju vaeva stuudios, et valmis jõuda kõik lood, mille järgi saaksid lauljad harjutada enne kui lavale lähevad. Näitlejad õppisid sel ajal tekste ja liikumist. Laagrit tehes me ootasime, et sinna tulevad need noored keda see tõsiselt huvitab, aga sellist pühendumist ja asjalikust me ei julgenud lootagi. Isegi vabal ajal istuti, ees noodid või tekstid ja kohati pidime keelama, et lubage endile nüüd veidigi puhkust. Mul on siiralt hea meel, et meile tuli appi lapsevanem Mirjam Vinkler, kes võttis kaasa lisaks kogemustele oma väga hea õmblusmasina ja õmbles meie peategelastele, kes olid päritolult mere põhjast, väga kaunid ja säravad kostüümid. Arvame, et merineitsid võiksidki umbes nii välja nagu meie etenduses.
Viimasel kahel päeval, enne esinemispäeva, käisid meil laagris külas ka Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide koolist lauluõpetaja ja muusikajuht Hille Savi ja muusik ning Teoteatri näitleja Sulev Võrno, kes olid meile väga suureks abiks andes näpunäiteid lavastuse veel paremaks muutmiseks ja aitasid lavastuse üldpildis mõne keerukama koha lihtsamalt lahendada. Hille ja Sulev andsid kahe päeva jooksul noortele muusikutele ja näitlejatele juurde esinemisjulgust, põsemikrofonide kasutamise oskust jne.
Oma rõõmsameelse ja positiivse olekuga said nad kiiresti meie lemmikuteks ja kui nad päev enne meie esietendust edasi Pärnu poole sõitsid, oli väga kurb neid ära saata. Etenduse päev
Tavalise laagripäeva juurde käis igal hommikul äratus, koos sörkjooksu, kerge võimlemisega, sest hommikune võimlemine teeb ainult head - kui keha ärkab ja liigub on mõistus ärganud ja kergem on õppida. Laagrihommik esietenduse päeva hommikul oli teistest erinev, seekord me ei teinud äratust nii vara ja hommikuvõimlemise asemel korrastasime oma magamisruume.
Alustasime ettevalmistustega esinemiseks. Viimase lihvid veel lavalisele liikumisele. Kaunid merineitsid pidid oma kaunid pikad kiharad täiesti maise, aga väga hea juuksuri kätte usaldama, et etendusel igatpidi imelised välja näha. Õnneks olime leidnud juuksur Kristiina Kortini, kes sai hakkama imetlusväärse tööga ja merineitsid olid tõesti ebamaiselt kaunid. Lisaks oli Kristiina nii lahke, et toetas oma tööga meie laagrit ja me oleme talle selle eest siiralt tänulikud.
Ei läinudki kaua, kui järjest lähemale liikus kellaaeg, kus pidi meie pikk ja vaevarikas töö saama oma eksamikarastuse, kas saame hakkama, kas kõik sujub - kerge närv oli sees nii korraldajatel, kui esinejatel.
Kiire heliproov, kas mikrofonid töötavadkas heli tuleb läbi. Rahvas kogunes uste juurde ja ootas, saali pääsemist. Ilm oli hirmus kuum ja õhku oli vähe, siiski olid inimesed kannatlikud. Rahvast tuli üldse üle ootuste palju, kõigile kahjuks polnud istekohtigi. Kahju, et esinemise ajal suutis meil 3 mikrofoni rivist välja minna, kuid üldiselt jäime me väga rahule noorte sooritustega laval, sest nad andsid endast 110%.
Peale etendust olime eufooriliselt rõõmsas meeleolus. Ühelt poolt valdas meid suur rõõm, et meie endi ette kantud muusikal nii võimas ja ilus välja tuli ja teiselt poolthakkas vaikselt kohale jõudma, et nüüd saab ka laager läbi. Meie laagrilõpetamine nägigi nii välja, et silmis olid pisarad ja süda oli ühtaegu nii kurb kui ka rõõmus. Vanemad olid oma laste üle väga uhked ja rõõmsad, seda oli väga armas näha.
Huvitav laager oli olnud ja läbi saanud, tutvusime paljude andekate noortega, saime sõpru juurde ja ühe erilise ja kauni kogemuse. Ilus elamus on meie südames ja nii ta lõpeb see meie selleaastane laagrisuvi.......
