Noorelt ellu
Anna Dotzerd on Kesk-Saksamaalt, Lauterbauchi linnast pärit gümnaasiumiõpilane, kes otsustas aastaks välismaale elukogemust hankima tulla. Nüüdseks ligi seitse kuud Eestimaal Koerus elanud Annalt küsisimegi mõned küsimused.
Miks otsustasid tulla just Eestisse?
“Kõik küsivad, ma ei teagi. YFU organisatsiooni kaudu hakkasin otsima omale sobivaid riike. Põhjamaadesse tahtsin tulla, kas Leetu, Lätti, Taani või mõnda teise põhjapoolsemasse riiki. Ise olime perega enne seda olnud paar nädalat eestlastele vahetuspereks. Olin enne kuulanud ka eesti laule ja need huvitasid mind.”
Kuidas suhtusid kodused Sinu otsusesse aastaks välismaale minna?
“Kõik elasid mulle väga kaasa, neid üllatas minu riigi valik, sest enne ei teadnud me Eestist peaaegu midagi.”
Milliseid ettevalmistusi tegid enne tulekut?
“Enne vahetusperre jõudmist oli meil kultuurilaager, seal hakkasime ka vaikselt keelt õppima. Lugesin ajalugu ja otsisin erinevat infot. Huvitav oli.”
Kuidas möödus reis ja millised olid esimesed muljed Eestist?
“Reis läks ilusti, tulime lennukiga Tallinna ja sealt hakkasime bussiga edasi minema. Mul tekkis vahepeal tunne, et appi, kuhu see buss läheb, tee sai ju otsa (Anna pidas silmas asfaltkattega teed). Me sõitsime aga ikka edasi. Loodus mulle väga meeldib, ilus on ja külm ka.”
Mis tundus algul harjumatu/võõras?
“Kool on väga erinev, vaikne. Tunnis ei saanud alguses midagi aru. Söök on erinev, meil süüakse ainult korra päevas sooja toitu ja koolis süüa ei saa. Meil ei vahetata koolis jalanõusid. Ja kui siin teed midagi peaaegu kohe või lähiajal, siis meil planeeritakse asju pikalt ette. Harjumatu oli, kui vahetusperes öeldi, et teeme nädalavahetusel midagi ja seda ei plaanitud ette, tehtigi lihtsalt nädalavahetusel.”
Millal hakkasid keelest juba aru saama? Mis olid Sinu esimesed eestikeelsed sõnad?
“Esimesed sõnad olid “tere”, “aitäh”, “palun”, “vesi” ja “mesi”. Aeglaselt hakkasin aru saama. Sügisvaheajast hakkasin ise rohkem eesti keelt kasutama ja ka aru saama.“
Kuidas oled seni rahule jäänud oma vahetusaastaga?
“Vahetuspere on hästi tore, ei ole kordagi olnud olukorda, kus ma mõtleks, et tahaks Saksamaal olla. Siin on mul sõbrad ja teine kodu.”
Kuidas saad hakkama koduigatsusega?
“Sünnipäeval oli raske, aga Saksamaad ei igatse. Vahetusaasta on lihtsam kui ma mõtlesin. Emaga helistame ka korra või kaks kuus.”
Kas soovitaksid ka teistel vahetusõpilaseks minna?
“Jah, minu jaoks on see parim, mis ma teha sain. Ei maksa karta, et aasta on liiga pikk aeg. Ka mõne nädalaga juhtub väga palju. Kogu aeg muutub midagi.”
Kas kavatsed peale vahetusaastat veel Eestit külastada?
“Jah, mõtlesin ka siin ülikooli minna, mulle on Eesti meeldima hakanud ja Saksamaal on ülikoolis õppimine palju kallim kui siin. Keelt ei taha ka ära unustada. Ülikooli veel välja valinud ei ole, aga Eestisse tahaks ikka tulla.”
Terve vestluse ajal rääkis Anna kergete vigadega eesti keelt, kuid usun, et vahetusaasta lõpuks on ta ka keeleliselt sama rahvuslik kui vaimult. Tuult tiibadesse ja palju edu talle.
________________________
KOMMENTAAR
Anna klassikaaslane Cätlin Tamm:
“Anna on väga tubli olnud, mind pani imestama, kui kiiresti ta eesti keele ära õppis. Grammatikatöödes teeb mõnele klassikaaslasele silmad ette, see on kõige hämmastavam. Ta on sõbralik, ei hoia omaette, suhtleb kõigiga, saab naljadest aru, naerab kaasa. Tunneb mõnu Eestimaast!”
