Noorte Kotkaste ja Kodutütarde vabariiklikud sportmängud
Osalesid 14 maleva 8-liikmelised segavõistkonnad, kuhu kuulusid 4 kodutütart ja 4 noorkotkast vanusega 14-17 aastat.
Võistlus koosnes erinevatest aladest ja kõik tulemused liideti kokku, et välja selgitada üldarvestuse järjestus.
Kohe esimesel õhtul toimus hüpenööriga kestvushüpe, kus aeg läks käima esimese võistleja stardist ja kinni pandi, kui viimane hüppaja takerdus. Hüpati kordamööda tüdruk-poiss-tüdruk jne. Harju noored tegid „tubli harju keskmise", jäädes kuuendaks.
Kogu järgmine päev kulges võrkpalli mängides. Kõigepealt selgitati välja kahe grupi neli parimat, kes läksid play off mängudele. Võistkondade tasemed olid väga erinevad, sest oli malevaid, kes tõid välja oma väga tugevad mängijad ja oli ka noori, kes lihtsalt tundsid rõõmu mängust. Ka Harju võistkond sai esmakordselt kokku platsil, et asuda lahingusse Põlva noortega. Kui esimese mängu saatus oli kaotada, siis iga järgmise mänguga hakkas tulema enesekindlus ja teadmine oma kaaslaste oskustest ning hakkasid tulema võidud. Tänu sellele saadi kindlalt oma grupi nelja parema hulka ja hilisõhtul ootas ees lõplike kohtade selgitamine.
Aga enne mahtus sellesse pikka päeva veel mälumäng, mis algselt pidi olema vaid ühe liikme ülesanne, kuid kohapeal otsustasid kohtunikud, et mälumäng tuleb siiski võistkondlik. Kuna ka esindajad panid kokku oma võistkonna, siis tean, et küsimused nõudsid loogilist mõtlemist ja teadmisi loodusest. Harju noorte teadmised päädisid I kohaga.
Siis toimus veel ergomeetri sõudevõistlus, kus tüdrukud pidid sõudma 250 m ja poisid 400 m. Võistlus toimus süsteemil, et aeg läks käima esimest võistlejast, kelle vahetas välja järgmine võistkonna liige ja kinni läks viimase poisi järgi, kui oli ületatud finišijoon, sama tegid kodutütred ning siis liideti malevate kaupa poiste ja tüdrukute ajad kokku ja saadi koondaeg. Paraku oli Harju võistkonnast vaid pooled varem ergomeetriga kokku puutunud ning vaid teoreetiliste teadmistega on keeruline kohe võistlustulle asuda. Võib öelda, et see oli ka meie nõrgim ala.
Vahepeal toimus ka näidisalana tuletõrjevõistluse tutvustamine, millest rääkis Pärnumaa noorkotkas, kes teeb seda ala väga tugevalt juba vabariigi tasemel. Ta näitas ka, kuidas minnakse redeliga akende kaudu korruseid kõrgemale. Oli väga huvitav ja sümpaatne esitlus, sest neid noori oli väga palju, kes polnud teadlikudki, et selline spordiala ka olemas on.
Võistluste juhendis oli, et tuleb ka üllatusülesanne, selleks osutus sops-joonejooks, mis kujutas endast teatevõistlust, kus järgmisele sai palli üle anda alles siis kui oli tabatud korvpalli vabavise. No ei õnnestunud kõige paremini, aga kõik andsid endast parima - mõnikord on vaja ka õnne.
Ja siis saabus õhtu tipphetk - algasid võrkpalli finaalid. Harju jätkas taas võidulainel ja jõudis välja finaali, kus tuli selgitada esimene ja teine koht. Huvitav oli see, et võrkpall algas ja lõppes meil võisteldes Põlvaga, kellel tuli taas kord alla vanduda ja võideldi välja tubli teine koht.
Viimasel päeval toimus viimane mõõduvõtmine krossi-takistus-teatejooksus. Huvitavaks tegi selle võistluse see, et jooksma pidi paaris, alustasid tüdrukud, kes pidi ka õhkrelvast tabama õhupalle. Meie neidudel jäi mõlemal üks pall terveks, seega pidid nad läbima 2 trahviringi enne kui said poistele teateplaksu üle anda. Poiste paar pidi viskama granaati (milleks olid veega täidetud pudelid, mis põrkasid päris kenasti) maha märgitud alale. Ka neil veeres 2 granaati välja, mis tähendas taas kord kahte trahviringi. Järgmine vahetus pidi vaid jooksma alla kahe kilomeetrise maa, nendel ülesannet ei olnud ning viimase vahetuse noormehed pidid nagu esimene vahetuski laskma õhupalle, mis olid tuules rohkem liikuma hakanud. Meie poiste osaks sai vaid üks trahviring, mis otsustaski teise-kolmanda koha, sest paraku lähimatel rivaalidel tuli trahve kolm. Nii täideti endale püstitatud eesmärk - tulla esikolmikusse, saades teise koha!
Kuna jooksvalt pandi tulemusi suurele tabelile, siis said noored ka ise jälgida ja arvutada, mis nende reaalsed võimalused on. Meie võistlustel teatatakse tihti tulemused alles lõpetamisel, see tõttu oli selline avalik jooksev tabel hea vaheldus ja motivatsioon noortele.
Oli ütlemata hea tunne minna lõputseremooniale, teades, et on tehtud väga hea tulemus.
See pole ju paha: 1. koht mälumängus, 2. koht võrkpallis ja krossi-takistus-teatejooksus ning loomulikult kõige magusam- üldarvestuse 2. koht.
Harju võistkonnast pooled noored olid Loksa rühmast: Kristi Tammemäe, Helina Piibeleht, Kristo Metus ja Siim Aksel Amer.
Väga tublid ja lõpetaksin sama lausega, mis ma noortele võistluste lõpus ütlesin, et võistkond on nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli ja järelikult Harjul nõrka lüli ei olnud - kõik andsid endast parima ja olid super vahvad!
