Noorte teatrihäppening „Armastus salakaubaks“
12. märtsi hommikul ruttasid 330 õpilast Eestimaa erinevaist paigust Tallinna, et kehastuda teatris „Estonia“ lauljateks, tantsijateks, pillimeesteks, kunstnikeks, dekoraatoriteks, õmblejateks, lavameistriteks – esindatud oli enamik ooperimaja ametitest. Kokku saadi vaid üheks napiks nädalalõpuks, et 13. märtsil pöörase avantüüri tulemus vaatajate ette tuua. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist osales 34 õpilast – 9a, 9b, mõned 10. klassist ja üks 11. klassist, kaasas juhendajatena õpetajad Aime Peever (kunstiõpetaja) ja Linda Rosin (muusikaõpetaja). Õpilasi oli peaaegu kõigist Eestimaa paigust. Algul toimus teater „Estonia“ tutvustus ja meile käis „Tere“ ütlemas ka Pipi koos oma saatjaskonnaga. Peale seda algasid kohe proovid, lavameistrid läksid tööle dekoratsioone tassima, kunstnikud-dekoraatorid lavakujundust maalima ja moedisainerid rõivaid õmblema.
Lavastus „Armastus salakaubaks“ oli klassikalise ooperi- ja balletimuusika hittidel põhinev lavastus, mis otsib lahendust praeguse aja probleemidele. Rahapuudus, pangalaenud, majanduslangus ja võimalik maailmalõpp. Kas selle kõige keskel on kohta unistustele ja lootustele? Kas armastus päästab maailma või on see tänapäeval muutumas salakaubaks? Meie etenduses kehastasid armastust Papageno Are Kodasma esituses ja Okasroosikest, keda Papageno oma suudlusega üles äratas, kehastas Maris Liloson. Nemad olid etenduses ainsad täiskasvanud näitlejad, kõiki ülejäänud osasid täitsid lapsed. Põhirõhk oli massistseenidel. Saalist oli seda kõike väga armas vaadata ja imestada, et need lavastajad, kelle õlul kogu etendus lasus, on ikka tõeliselt andekad inimesed. Armas oli ka üllatus peale etendust. Selleks oli esietendusele järgnev pidu teatri laval. Šampuse asemel voolas limonaad ja tordi asemel olid pirukad – hea kõhutäis enne kojuminekut.
Kui meil kõigil olid asjad koos ja ootasime „Estonia“ ees bussi, et koju sõita, siis ei tahtnud meie buss kuidagi tulla. Meeleolu oli ülev, aga kõigi näod olid mõtlikud. Ilmselt mõtles igaüks tagasi nendele kahele teguderohkele päevale ja oma osale selles. Ja siis kui buss lõpuks saabus, asusime seda vallutama nagu suures vene revolutsioonis Talvepaleed, ainult palee oli meil juba vallutatud, meie vallutasime „Aurorat“, mille pardalt lasti kunagi kogupauk palee vallutamiseks.
Uusi, suuri vallutusi!
