Noorsootöötaja Karmo Tihane käis Moldovas õppimas, kuidas anda pärast tegevusi tagasisidet läbi mängude, ning Türgis kogemusi saamas, kuidas motiveerida vabatahtlikke. Alljärgnevalt nende muljetest.

Tiina Maltal:

Eesti Noorsootöötajate Ühenduse kaudu sain osa suurepärasest koolitusest „Draamameetodid noorsootöös". Koolitus toimus Maltal ja osalejaid oli Eestist, Küproselt, Türgist, Hispaaniast ja Maltalt. Draamameetodid on suurepärane vahend aitamaks noortel vajalikke oskusi ja omadusi arendada, alates tolerantsusest, teiste mõistmisest ning esinemisoskusest kuni enesekindluse ja töövestluse eduka läbimiseni.

Lõbusas ja pingevabas õhkkonnas saab suurepäraselt arutleda kõigi maailma probleemide üle, kusjuures õigeid ja valesid vastuseid ei ole. Väga olulise lisaväärtusena võimaldab draamameetod arendada loovust, mida kahjuks traditsiooniline kooliharidus kipub pigem pärssima.

Draamameetod võiks leida ka koolitundides sagedasemat kasutust, selle abil saab lahendada mitmeid probleeme, olgu selleks siis kiusamine või õpitu efektiivsem omandamine. Samuti saab selle abil luua klassikollektiivis suuremat teineteisemõistmist ja meeskonnatunnet.

Olen veendunud, et kauem püsib meeles ajalootunnis läbimängitud Ümera lahing või emakeele tunnis korraldatud „kirjanduskohtud", mis panevad ka kõige väänikuma huviga raamatut lugema. Lisaks vajalikele oskustele sain Maltalt edaspidiseks koostööks kontakte teistest riikidest ja teada, kuidas toimub noorsootöö lõunamaades. Maltal toimetavad noorte osaluskogud ootavad juba meie küllakutset ja ka meie noori Maltale külla.

Karmo Moldovas:

Rahvusvaheliste projektidega tegelev organisatsioon EstYes saatis mind Moldovasse koolitusele, mille teemaks oli „Tegevuste tagasiside andmine".

Koolitusel osalesid mitmete erinevate riikide huvilised näiteks Türgist, Armeeniast, Gruusiast, Kreekalt, Rumeeniast, Ukrainast, Poolast ja mitmest teisest riigist ning koolitajad olid Moldovast, Lätist ja Rootsist. Koolituse käigus saime proovida erinevaid võimalusi kokkuvõtete tegemiseks ja tagasiside andmiseks ning jõudsime järeldusele, et igapäevases elus teeme seda pidevalt mõtestamata. Tagasiside andmine pärast tegevust (näiteks pärast meeskonnamängu) peaks olema ajaliselt umbes üks kolmandik kogu tegevusest, aga meetodeid, mida kasutada, on palju. Noorsootöös ja Eesti haridussüsteemis võiks olla tagasisidel ja kokkuvõtetel suurem roll, sest see annab ka ülevaate, kuhu me oleme sellel hetkel jõudnud. Koolitus andis kindlasti head kogemused ja teadmised sellest meetodist ja ka väga häid kontakte, kelle kaudu on võimalik osaleda ja saata noori erinevatesse rahvusvahelistesse laagritesse ja koolitustele. Keilast on hetkel üks noor tänu koolitusel saadud kontaktile Rumeenias kogemusi omandamas.

Tiina Rootsis:

Rootsis toimus nädalane rahvusvaheline seminar, kus Eesti, Rootsi, Iirimaa ja Rumeenia noorsootööga seotud kolleegid jagasid omavahel kvaliteedi hindamise mudeleid ning kogemusi.

Seminari eesmärk oli leida ühine arusaam noorsootöö olemusest ja eesmärkidest ning luua sarnane mudel selle hindamiseks. Kuna töö oli üsna keerukas, siis moodustati töörühmad, kes hakkavad tegelema erinevate etappidega, mida siis iga maa saab vastavalt oma oludele sobitada. Rootslastel on suurepärane süsteem noortekeskuste töö dokumenteerimiseks ning noortelt tagasiside ja rahulolu küsimiseks. Kuna noortekeskuse töö süsteemne planeerimine, analüüsimine ja noorte rahulolu on väga olulised, siis oli see töörühm mulle kõige südamelähedasem ja kuulun sellesse töörühma.

Loodetavasti saame varsti teiste maade kolleegide kaasabil ka meil tööle hea süsteemi, mis aitab parendada noortekeskuste töö kvaliteeti ehk suureneb kasutegur noortele ning üldkokkuvõttes kogukonnale ja Eestile.

Karmo Türgis:

Türgis toimus koolitus, kuhu olid kokku tulnud vabatahtlikud või vabatahtlike tegevust koordineerivad inimesed erinevatest Euroopa riikidest. Kõigil oli erinev taust ja kogemus. Osalesid näiteks spordi valdkonnas vabatahtlikkusega tegelevad inimesed, aga ka rahvusvahelisi vabatahtlike töömalevaid korraldavad töötajad. Rahvusvahelisi vabatahtlike töömalevaid organiseerib ja korraldab EstYes, kelle kaudu ma sellel koolitusel ka osalesin. Koolituse käigus arutati, mis võimalused on vabatahtlikke leida ning kuidas motiveerida inimesi vabatahtlikku tööd tegema. Jõuti järeldusele, et vabatahtlike tegevus on rohkem arenenud nendes riikides, kus see tava pikema ajalooga ja vabatahtlike leidmine on lihtsam. Näitena toodi perekonnad, kus juba vanemad on seotud vabatahtlikkusega. 

Türgis õppimas meeskonnatöö harjutust.

Lisaks sellele töötati välja uusi mõtteid ja ideid, mille läbi on võimalik vabatahtlikkust edasi arendada ning sealt saadud mõtted proovime ära kasutada ka Keila Noortekeskuse vabatahtlike tööd organiseerides. Lisaks on plaan sügishooajast käima lükata vabatahtlik tegevus Keila Noortekeskuses, mille tulemusena loodame Keilas saada vabatahtlik tegevus auasjaks.

Koolitused, mida noorsootöötajatele võimaldatakse läbi Euroopa Liidu rahastuse, on kindlasti väga kasulikud, kuna nende läbi näeb erinevaid praktikaid, mida kasutavad teised riigid ning seeläbi ei pea mõtlema välja uusi lahendusi. Kogemused ja tarkused on kasutatavad kindlasti edaspidises töös ning parandavad ja mitmekesistavad noortekeskuse igapäevaelu.

Lisaks saavad noorsootöötajad erinevate kultuuride vahelise õppe tulemusena saadud kogemused noortele edasi anda ning seeläbi aidata noortel muutuda tolerantsemaks ning sallivamaks teiste kultuuride ja rahvuste suhtes.

Kindlasti on ka Eestis teistelt palju õppida ning avardades oma maailmapilti, kuulates teiste maade noortega töötavate inimeste rõõme ja muresid, meetodeid ja nippe, näeb kodust pilti hoopis teises valguses, saab juurde teadmisi, oskusi ning motivatsiooni ja jõudu oma tööga edasi tegeleda.