Kui tuua praktilisest elust näidet, siis inimeseõpetuse tunnis, kus teemaks oli suhtlemine ja erinevad mõjutamisvõtted, pandi lapsed vastavate programmidega koomikseid joonistama. Neile anti ette olukorra kirjeldused ja kasutatavad mõjutamistehnikad ning noored pidid seda läbi koomiksite visualiseerima. „Eks infotehnolooga sidumine õppeprotsessiga sõltubki õpetajate leidlikkusest ja motiveeritusest," leiab Jaaksaar.

Tahvelarvutil oleks ilmselt keeruline koomikseid joonistada ja Excelis tulpdiagramme teha, aga ainetunni rikastamisel on sel nutiseadmedel oluline roll. Näiteks meediavahendina. „Füüsika kordav tund teemal „Optilised nähtused meie ümber". Ette on antud märksõnad, millest eelnevatel tundidel on räägitud: kõverpeeglid, valguse sirgjooneline peegeldumine, hajumine jne. Õpilastele on antud aega 10 minutit kooliümbrusest leida kohti, kus needsamad mõisted ja seaduspärasused tegelikult on rakendatud või kus võib neid näha. Pildistavad üles, lisavad selgitused, teevad esitluse," toob Jaaksaar näiteid võimalustest integreerida nutiseade ainetundi. Loomulikult on tunnis tahvelarvuteid kasutades hõlpsam ka täiendavat infot leida, matemaatikaülesandeid lahendada (olemas on näiteks rakendused peast arvutamise harjutamiseks, tagasiside on kohene, mis paarikümne lapse ja ühe õpetaja puhul ei oleks tavapärasel moel võimalik). Aga saab ka Youtube'i videote kaudu tikkimispisteid õppida, tahvelarvuti näpus õues linnuliike määrata või netisõnastikke kasutada.

Kindlasti ei saa hakata tahvelarvutid ainetunnis domineerima, nad on pigem kasulikeks abivahenditeks. Ühelt poolt on huvitavam ja interaktiivsem, teiselt poolt hoiab kokku ka paberikulu paljundatavatelt materjalidelt ja hulga õpetajate tööaega. „Aga ega tahvelarvuti ei ole muidugi mingi imevahend, mis lapsed kohe arenguhüppele viiks. Oluliseks jääb ikka juhendamise pool. Õpetaja rolliks on viia nendeni teadmine, et tahvelarvuti ei ole pelgalt mänguvidin," kinnitab Jaaksaar.

Tahvelarvuteid saab planeerida igasse ainetundi igas vanuseastmes. Eesmärk ei ole kasutada neid 45 minutit järjest, see saab olla lihtsalt täiendav õppevahend. Metoodikaid, näiteid ja juhendeid rakendamiseks leiab internetist küllaga. Jaaksaar usub, et Laagri Koolis on õpetajaid, kes tahvelarvutit ainetundides innukalt kasutaksid, aga kindlasti on kavas viia ka pedagoogide seas enne sügist läbi koolitusi ja seminare.

 „Me enamasti kipume arvama, et lapsed on tänapäeval arvuti alal väga pädevad. Tegelikult nad valdavalt mängivad seal, oskavad tihti parandada ka tehnoloogilisi rikkeid, aga Wordis teksti joondamise või info otsimisega hakkama ei pruugi saadagi. Kooli roll ongi arendada spetsiifilisemaid arvutioskusi ja ideaalis võiks neid teadmisi omandada üldisesse õppeprotsessi integreerituna, mitte vaid kord nädalas arvutitunnis," leiab Jaaksaar.

Laagri Kool saab 2014. aasta sügisel 27 tahvelarvutit. Lisaks saavad laagrikoolikad veel 24 masinat uue arvutiklassi sisustamiseks. Ka Ääsmäe kool saab uuenenud arvutiklassi ja kui tahvelarvutite projekt Laagri Koolis end õigustab, laieneb see ka Ääsmäele ning vajadusel ka Pääsküla Gümnaasiumisse.