Ohtu kalmistu laienes

 (3)
Ohtu kalmistu laienes
Erakogu

Ohtu kalmistu alune maa mõõdeti välja 1928. aastal. Esimene matus toimus teadaolevalt 1930. aasta aprillis ja sama aasta 11. mail ka kalmistu pühitsemine. Selle aasta 5. augustil pühitseti kalmistu uus osa.

Ohtu kalmistu on ajaloolise kultuurikaitse objekt, mille lähedal asub ka arheoloogiline kaitseobjekt - Surnumägi. Nimetatud mälestis kujutab endast ilmselt 15.-18. sajandi maa-alust külakalmistut, mis avastati 1975. aastal. Kruusiaugu talu peremees teadis, et sama seljandikku olla vanasti nimetatud Surnumäeks ning sealt olla juba sel ajal luid leitud. Ohtu külas asuvat Surnumäge on mainitud ka 1922. aastal G. Nigula poolt koostatud Keila kihelkonna kirjelduses. Niipalju siis lühidalt ajaloost.

Kuna endistes mõõtmetes kalmistu jäi väikeseks ja seal ei leidunud enam vabu platse, alustas 2001. aastal vallavalitsus Ohtu kalmistu laiendamise ettevalmistustega.

Põliselanik Urmas Alter loobus selleks otstarbeks kalmistu alla jäävast maast, mille seadusjärgne omanik ta muidu oli.

Samal aastal alustati detailplaneeringu menetlemisega ja planeering kinnitati 2003. aastal. Kalmistu uus osa, mis on umbes 1/3 kogu planeeritavast kalmistu laiendamisest, valmis sellel aastal. Suur osa kalmistu rajamisel oli Ohtu külaseltsil, kelle eestvedamisel toimusid seal nii mitmedki töö- ja laupäevakud, kus kõigil huvilistel oli võimalus käsi külge panna ja mida meelsasti ka tehti. Suur tänu neile kõigile!

12.juulil sõlmis Keila Vallavalitsus Ohtu külaseltsiga lepingu, mille eesmärgiks oli kalmistu kasutamise piiride määratlemine ja kasutamine külaseltsi poolt. Lepingu allkirjastasid vallavanem Kalev Laast ja külaseltsi juhatuse liige Meeli Ivask. Lepiti kokku, et külaselts kasutab üksnes Ohtu piirkonna inimeste matmiseks kalmistu kvartalit nr 1, kus on 92 platsi ja mis jääb väravast paremale. 5. augustil toimus Ohtu kalmistupüha raames uue osa avamine. Kalmistu pühitses sisse Keila Miikaeli koguduse õpetaja Marek Roots, kelle eestlugemisel said sealviibinud lugeda palve, mis kindlasti taevaisani jõudis, kuna ta andis sellest seal koheselt ka märku.

Peale pühitsemist istutasid vallavanem Kalev Laast ja Ohtu külavanem Andi Alter kalmistu väravasse leinavormis jalaka, mis peaks hoidma seal endist vaikust ja rahu ning looma meeldiva õhkkonna igale hingele.

Istiku kinkis kalmistule Eesti Memento Liit, kellele siinkohal suur tänu.

Kuigi kalmistu on väga ilus, jääb vallavanema sõnul siiski loota, et lähitulevikus seda kasutama ei peaks või kui peabki, siis väga minimaalselt.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare