Eesti kultuuris on hernesupp koos seajalgadega traditsiooniline vastlatoit. Sealiha ja eriti seajalgade söömine eesti vastlakommetes on mälestus katoliku ajast. Algas ju vastlapäeva järel paastuaeg, mis kestis lihavõtteni.

Kunagise Rootsi impeeriumi aladel, sealhulgas Soomes, on tavaks süüa hernesuppi neljapäeviti. See komme pärineb samuti reformatsioonieelsest ajast, kui reede oli paastupäev. Hernesuppi serveeritakse seal sealiha ja sinepiga. Supp ise sisaldab sageli sibulat ja tüümiani ning majoraani. Kõrvale võib süüa näkileiba. Hernesupi järel süüakse tavaliselt pannkooke moosiga.