Õisu sepikojas oli taas huvitav pärandkultuuripäev

Ka tänavu - pärandkultuuriaastal - korraldas perekond Tuuleveski koos heade mõttekaaslastega neile kuuluvas vanas Õisu mõisa sepikojas meie esivanemate traditsioone mitmeti tutvustava eneseksolemise päeva.

Sepikoja hoovil elektripliidil valmistas Kristel Habakukk ja pakkus lahkelt maitsta räime-piimakastet. Selle lihtsa maitsva roa tegemise sai ta selgeks oma vanaemalt, kes oli põhjaranniku kaluri tütar. Eva Loodus ja Annika Tuuleveski koos sõbranna Mirjamiga küpsetasid savist kõrvalhoones ülepannikooke, millele laualt suurtest savikaussidest erinevaid keediseid peale määriti. Need olid nad valmistanud sepikoja ümbruses kasvanud õuntest, millele lisasid juurde metsamarju. Endatehtud hoidiseid oli proovida toonud Kadri Kontkar Järvamaalt.

Oma retseptide järgi valmistatud taimetoite tutvustas hiljuti taimetoitude raamatugi välja andnud Abja vallast pärit Sandra Vungi. Kokk Andres Jakovlev tõstis taldrikutele värsket auravat lamabalihasuppi ja lõikas maitsvaid viile õuel suitsuahjus küpsetatud lambakintsust. Hästi maitsesid ka mulgipuder, mida Kersti Tuuleveski sepikoja köögis keetis, koogid ja piim ning kohv.

Põnevat vanaaegset kraami täis sepikoja hämaras ääsiruumis kuulasid kümned huvilised sepapere pea Urmas Tuuleveski loenguid. Teemadeks olid mõisa- ja talurahva toidutavade võrdlus ning identiteedipiirkondade toidutraditsioonid. Põnevaid esivanemateaegseid esemeid alates pesust ja pikk-kuubedest kuni tööriistade ja materjalideni oli teemanäitustena vaatamiseks veel nii õuel kui katuste all.

Õuel ääsi ja alasi juures näitas põllega Kristjan Tuuleveski, kuidas käib sepatöö. Käsil oli parajasti naabrinaise toodud katkise ahjuroobi sepistamine. Kõrval pöörleval pottsepakedral voolisid lapsed, peod savised, valmis toredaid nõusid, juhendamas õpetaja Olustvere ametikoolist.

Kuuri seina ääres pingil istudes vestis toomingavitstest korve noor rahvakunstimeister Priit Retsep. Need läksid üsna hästi kaubaks ja õhtul paarikümne kilomeetri kaugusele Maru külla koju sõites oli korvikoorem rattapakiraamil märksa kergem kui hommikul tulles.

Meeleolu lõid mulgikuues ja -kübaras lõõtspillimängija Julius Vilumets Karksi vallast, rahvatantsurühm Samm Sassis Karksi valla kultuurikeskusest ning õhtu lõpuks sepikojaruumis lõbusa tüki maha mänginud Paistu rahvamaja näitering.

Sepikojapere poolt tänuks abivalmile ja koostööaltile ümberkaudsele rahvale korraldatud pärandkultuuriüritust toetasid põllumajandusministeerium ja Halliste vallavalitsus, abiks oli Eesti Mõisakoolide Ühendus.