Oktoobrikuu Tori Põhikoolis
23. septembril tervitasime kogu kooliperega sügise saabumist. Nagu ikka on sügisel endal, mida näidata. Varahommikul seati aulasse kogutud eksponaadid näituseks. Sügisande oli aiast, metsast kui ka keldritest kohale toodud. Konkurssi välja ei kuulutatud, kuid näha olid väga hoolsalt seatud näituselauad. 5. klass tutvustas erinevaid õunasorte (sai ka maitsta); 3. klass demonstreeris sahvri sisu; meeleolukas oli 8. klassi sügisene kübar; 9. klass tervitas sügist Mona Lisaga; 7. klass purjetas täis lastiga sügisele vastu, 4. klassi jaoks oli sügis lihtsalt lõbus; 1. klass tutvustas õunasorte; 2. klass lubas maitsta moose; 6. klassi laual olid köögiviljad. Uudistamist jätkus terveks päevaks! Pilte saab vaadata kooli kodulehelt. Suur kummardus kõigi inimeste ees, kelle visa töö viljadest võisime osa saada!
Samas deklameerisid õpilased sügisluulet, mida emakeele tundides oli esinemisküpseks lihvitud. Igal klassil oli taustaks kujundatud slaidide show, mida õpilased loodusretkel olid jäädvustanud.
Meenusid sügismatkad - oli äratundmisrõõmu, kui ka lihtsalt imekauneid sügisesi looduspilte. Nauditav oli Ivo Leesare kitarrisaade piltide vaatamise ajal. Tänan klassijuhatajaid, kes ettevõtmist igati toetasid! (Kaja Maripuu)
26. septembril käisid 2. ja 3. klass vaatamas Rakvere teatri etendust "Väike Mukk". Lavakujunduse, kostüümide ja tantsude kaudu sai väike vaataja aimu idamaade kultuurist. Mida enam sai Väike Mukk oma rännuteel tunda inimeste õelust ning kasuahnust, seda enam kuulus talle vaatajate poolehoid. Näitleja Alo Kurvitsa suurepärast näitlejatööd tunnustati tugeva aplausiga. (Astrid Roosileht)
27. septembril käisid 1. ja 2. klassi lapsed külas Lääne-Eesti Päästekomandos. Lastele räägiti tuleohutusest ja näidati tuletõrjetehnikat. (Heli Lilleste)
Kogu kool elas aga üle evakuatsiooniõppuse, mille eesmärgiks oli harjutada personali ja õpilaste valmisolekut tulekahju korral tegutsemiseks. Õppuse legendi järgi sai tulekahju alguse teisel korrusel kodundusklassi nr 24 ukse taga. Tulekahju olukord tekitati suitsumasinaga (parafini suitsuga). Õppus toimus koolitunni ajal. Klassiruum 24 (kodundusklass) ei oleks saanud iseseisvalt evakueeruda, kuna tulekahju tekkekoht oli ruumi vahetus läheduses. Kui hoones hakkas tööle automaatne signalisatioon, oli õpetajate esmane ülesanne luurata ja hinnata olukorda.
Nähes suitsu, õpetaja otsustas mitte evakueeruda ja jääda klassiruumi, andes õpilastele sellekohase korralduse. Kui klassiruumi hakkas tungima suits, siis õpetaja tihendas ust riidega.
Õpilased olid kogunenud avatud akendele. Kokku oli selle õppuse käigus suitsu "lõksu" jäänud 6 inimest. Ülejäänud koolipere väljus organiseeritult ja kogunes kokkulepitud kohta spordiplatsil. Kõigi inimeste majast välja jõudmine võttis aega 3 minutit 15 sekundit. Seda hindasid õppuse korraldajad väga heaks tulemuseks.
Vastavalt kehtivale seadusele viiakse aasta pärast läbi uus tuletõrjeõppus.(Pille Usin) 27. septembril külastas Tori Põhikooli dermatoloog ehk siis oma emakeeli öeldes nahaarst. Nahaarst pidas loengu 7.-9. klassi õpilastele vistrikest (aknest), millega on kokku puutunud peaaegu iga inimene. Kergemal või raskemal kujul kogevad aknet oma nahal ligi 90% teismelistest.
Arsti kuulates saime teada, et üldiselt suhtutaksegi vistrikesse kui puberteedieas esinevasse paratamatusse ning oodatakse, et punetavad punnid kaovad ajapikku ise ära. Kahjuks võivad aga sellise käitumise tagajärjeks olla kogu eluks jäävad armid. Nahaarsti sõnum õpilastele oli mitte jääda oma murega üksi, vaid julgelt pöörduda nahaarsti vastuvõtule ning vistrikumure saab kindlasti lahenduse. Akne on ravitav nahahaigus!
Kõik õpilased said olla aktiivsed kuulajad, kuna loengu käigus tuli täita nahaarsti poolt jagatud küsimustik. Loengu lõpus loositi õigesti vastanute vahel välja kott nahahooldusvahendeid. Sel korral naeratas loosiõnn 8. klassi Kristole. Kuid ega teisedki õpilased tühjade kätega lahkunud - kõik õpilased said kaasa pisikese kingituse kehahooldusvahendi näol.
Kokkuvõtteks võib öelda, et oli igati hariv loeng akne tekkepõhjustest, akne tunnustest ning akne erinevate vormide ja nende ravivõimaluste kohta. (Kai Kukk)
Õpetajate päeva tähistasime sel aastal 7. oktoobril. 9. klassi õpilased olid seda päeva oodanud ja ettevalmistusigi teinud. Nemad said sel päeval olla "õpetajad". Kooli juhtimise võttis üle Mari-Liis Puust. Hommik algas aktusega. 1. tunni andsid meie koolis lapsevanemad, kes tutvustasid oma ametit. Seekord olid laste ees Marianne Okas, Markko Virkus, Aivar Laud, Eda Kaunis saar, Kalev Mitt ning noorsoopolitseinik Kait Arenberg ja Jana Malõh. Suur tänu teile!
Päev jätkus Mix-teatri etendusega "Telefonilood" kogu kooliperele. Näidend kõneles pidevalt komandeeringus viibivast isast, kes oma lapsele telefoni teel muinasjutte rääkis. Näitlejate Aita Vaheri, Kristo Tootsi ja Kaido Ranniku väga oskuslikult mängitud etendus puudutas teema aktuaalsuse tõttu tõenäoliselt paljusid, sest vaatajate pinge püsis laval esimesest hetkest kuni viimaseni. (Anne Borkvel) Seejärel oli võimalus "uutel õpetajatel" olla 2 tundi klassi ees.
9. klassi õpilaste muljed ja arvamused õpetajate päevast on järgmised:
"Kui astusin esimese tunni alguses klassiuksest sisse, vaatasid kõik mulle hirmunud näoga otsa. Kõik olid väga viisakad ja tegid tublisti tunnis kaasa. Ma lootsin, et jõuan tunnis kõik ära teha, aga kahjuks ei suutnud. Aega läks palju, sest nad pidid tegema rühmatööd, kuid neil läks kõigeks aega: kus nad istuvad, kust saab värvipliiatseid ja kellega nad üldse koos on. Teemaks oli meil kaaslaste kiusamine. See teema huvitas lapsi kohe väga."
"Mina arvasin, et tunniks pole vaja eriti ette valmistada, kui on ülesannete numbrid teada. Kuid ma eksisin, sest mitmetel õpilastel polnud töövihikut ja ma pidin neile ise tunnitöö kokku panema."
"Ma õppisin ise kõik ilusti ära, mida õpetada 1. klassile matemaatikatunnis. See õpetaja töö väsitas päris ära. Mitmetel lastel jäid mõned ülesanded tegemata, kuna nad ei osanud neid teha, kuigi ma neid õpetasin."
"8. klassi inglise keele tunnis pidid õpilased harjutama kokkuvõtte koostamist. Leidsime lihtsa lahenduse: näitasime neile videoid ja nemad pidid kirjutama paberile, mida nad nägid. See kukkus küll hästi välja - neile meeldis." "6. klassi tunni teema oli lihtminevik. Sellekski leidsime Youtube'ist väga kasuliku video, kus näidati lauseid, millele tuli lünka lisada sõna lihtminevikus. Jõudsime piisavas koguses lauseid koostada. Lõõgastuseks näitasime ka mõne humoorika video."
"Õpilased olid nagu õpetajate päeval ikka: tahtsid palju rääkida, ei kuulanud meid. Isegi see ei aidanud, kui ütlesime neile, et kutsume direktori. Kuid aitas see, kui ütlesime neile, et hindame tunnitööd. Siinkohal tahaksin, et meie matemaatikaõpetaja teaks, et nüüd me teame, kui raske on tunni andmine. Ma sooviksin, et ehk saaksid kõik minu lollused, mida olen tunnis teinud, kunagi andeks antud." (Mõtteid kogus Juta Lange)
8. klass tähistas õpetajate päeva sportliku pealelõunaga Reiu Puhkekeskuses. Paintballi mäng kujunes kõigile osalistele väga huvitavaks. Algul oli vaid teada, et "hakkab üks vastastikune värvipüsssidega tulistamine". Tütarlapsed olid päris mures, et nad võivad seal ju haiget ka saada. Kui hakati võistkondi moodustama, oli paljudel mure, kellega nad ühte rühma satuvad. Tegelikult oli see tõeline maastikumäng, kus rühmal oli vaja korralikult planeerida, kuidas hõredas männimetsas liikuda, vastase staabile võimalikult lähedale jõuda, et nende lipp oma valdusesse saada. Samas oli vaja jälgida vastase luurajaid, et nemad meie lipule liiga ligidale ei pääseks. Ja siis oli vaja ka värvipüss tööle panna. Esialgu oligi nii, et esimese võistlusetapi lõpuks olid pooled värvikuulid niisama täristamiserõõmust ära kulutatud. Kuid teisel, eriti aga kolmandal etapil niipalju laskemoona enam ei kulunudki, sest juba hakati tähtsamaks pidama varjatud liikumist ja enda kaitsemist vastase "rünnaku eest".
Parim taktika oli läbida kogu trass roomates või siis peita end kaitsekraavi oksarisu alla või hoopis metsas leiduva olmetehnika varju Parimaks peidukohaks osutuski vana kraanikauss, mille all kaks tütarlast pidasid vapralt lahingu lõpuni vastu. Mängujuht Alar imestas tütarlaste leidliku varjumise üle. Kuna klass tegi sõbralikku koostööd, eesmärgiks oli pigem "tark sõjaline taktika", selgus, et värvikuulid õigupoolest haiget ei teegi.
Katkeid muljetest: "Huvitav ja põnev oli ennast ära peita, siis kraavi mööda roomata ja teisi tulistada!"; "Reius oli ülilahe, läheme sinna raudselt tagasi!"; "Põnev oli olla metsas koos sõpradega, luurata ja lasta üksteist värvikuulidega." "Õppisin, et esialgu tuleb varjus püsida, jooksma peab kiiresti ja kuule peab hoidma!"; "Sain end hästi ära peita kraavis liikudes. Õppisin, et on vaja teha rühmakaaslastega koostööd."; "Sain teada, et maastikul liikumine on päris väsitav. Raske on püssi järel vedada, kui tahad roomata." (Klassijuhataja Juta Lange)
6. klassil toimus oktoobrikuus kaks vabaõhuüritust. Oktoobrikuu esimese päikesepaisteliselt soojal päeval külastasime Valgeranna seiklusparki, mis oligi sel aastal avatud viimaseid päevi. Kõik said ronida ja lustida, mõni jäi küll neljandal tasandil toppama, aga enamus proovis ära ka viienda taseme alguse, ehkki oli neidki, keda instruktor alla pidi aitama. Suur tänu Martin-Johhannese ja Aaroni emadele, kes aitasid üritust läbi viia!
11. oktoobril saime tänuväärse võimaluse osaleda kogu vabariigi kuuendatele klassidele mõeldud rahvusvahelise metsa-aasta raames üleriigilises RMK poolt korraldatud projektis "Kohtume metsas". Veetsime selle pika õppepäeva Soomaal ja õppisime tundma Eestimaa metsade eluringi ning metsatööde aastaringi. Programmil osalemine oli hea võimalus 6. klasside loodusainete teadmisi praktiliselt omandada ning koolis õpitavat kogemuslikult kinnistada. Saime teada, kuidas toimub metsa uuendamine ja noorendike hooldus, kuidas tehakse harvendus- ja kuidas hooldusraiet. Saime ise mõõta puude läbimõõtu ja karjapoisi kombel puu kõrgust arvutada. Peale metsas tegutsemist kulus teejoomine ja "metsamehe eine", st suitsupekiga võileiva ning koolist kaasavõetud saiakeste söömine marjaks ära! Siis jaksasime jälle vaadata filmi metsa eluringist, katsetada oma teadmisi magnettahvlil ning lõpuks veel ka koprarajal metsaelanike tegevuse jälgi otsida. Oli väga tore ja õpetlik päev! (Aeliita Kask)
Täiskasvanud õppija nädala õpitoad Tori Põhikoolis toimusid 10.-14. oktoobril. Meie koolis oli võimalik nädala jooksul osaleda väljareklaamitud õpitubades: teha endale blogi, õppida väikekannelt, meisterdada tekstiilist rinnaehe või Tiffani-tehnikas kaunistus ning mängida vahvaid mänge. Korraldajatena oli küll väike mure, et kas vallarahvas ikka tuleb, aga õnneks huvilisi jätkus parasjagu. Osalejatele meeldis ning nii mõneski õpitoas lepiti kokku juba järgmise kokkusaamise aeg. Vahva oli ka see, et vastavalt väljareklaamitud nädala motole "Õppimine seob põlvkondi", oli pea kõigis töötubades tegutsemas emasid koos oma lastega. Osaledes ise pea kõigil õhtutel, võttis see päris võhmale ning oma perele sel nädalal mina õhtusööki ei jõudnudki teha, seepärast oleks edaspidi mõistlik seda vahvat õppimise nädalat hajutada pikema aja peale. Igal juhul on hea meel, et meil on oma vallas palju inimesi, kellel on kaaslastele midagi õpetada ning õpihimulised on samuti olemas! (Pille Usin)
9. klassi teoreetiline relvaõpe koolis ja sellele järgnenud praktiline laskmine Pottsepa karjääri laskeväljal 15. oktoobril, oli osa ühiskonnaõpetuse ainekava teemast "Eesti riigikaitse", mille võimaldas Tori kooli õpilastele KL Pärnumaa Maleva staap. Praktilise laskeharjutuse (EKV tabelrelvastuses olevast AK4) resultaadid olid suhteliselt head ja leidsid tunnustamist ka harjutust juhtinud kaitseliidu ohvitseride poolt. (Tiit Tammela)
