Oleme uhked, et saime osa Eesti külade maapäevast

5.-7. augustil toimus Lääne­maal Noarootsi vallas Roosta puhkekülas Eesti Külade Maa­päev, mille eesmärk on koon­dada liikmed, maakondade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõtte­talgutesse maaelu arendamise teemal.

Seekordse maapäeva teema „Tagasi koju!" mõte oli maapiirkonnast lahkunud ela­nike, sealhulgas noorte kaasa­mine maaelu arengusse. Samas on "tagasi koju" tähenduseks ka oma juurte juurde tagasi­tulek. Tänaseks hakkavad osa­lejate muljed tasapisi settima. Need kolm päeva, millesse ja­gus nii üliemotsionaalseid ja pidulikke hetki kui ka asjalik­ke arutelusid mõttekodades, olid väga erinevad ja ka erilised. Nagu eelmises Türi Rahvalehes lubatud, jagame saadud muljeid ka Rahvalehe lugejatega.

Läänemaal tervitas Järva­maa delegatsiooni Taebla valla kultuuri- ja sporditöö spetsialist Urmas Naudre, kes oli meie giid ja reisijuht Taebla vallaga tutvumisel. Järvakatele tutvus­tati mitmeid Taebla valla huvi- ja vaatamisväärsusi. Ringsõit Taebla vallas oli vaheldusrikas ja huvitav. Urmas Naudre sõnul jäeti aga üht-teist ka näitamata. Ikka selleks, et meie inimestel oleks põhjust uudishimust Taeblasse tagasi tulla.

Pärast Koela talumuuseumi õuel pakutud lõunasööki sõideti Roostale, et enne maapäeva ava­tseremooniat endid majutada ja üles seada Järvamaa tutvustus. Puhkemaja terrassile paigu­tatud Järvamaa eksponaatide hulgas olid enim väljapaistvad maakonnaühenduse lipp ning Järvamaa külade sümboolikaga külalapid. Näituse ülespaneku järel suunduti juba Roosta puh­keküla laululavale - Eesti külade IX maapäeva „Tagasi koju!" pi­dulikule avamisele.

Tähelepanu pälvisid Aasta Küla võit ja kõrvitsakrõpsud

Maakondade delegatsioo­nide ja 40 väliskülalise kõrval osalesid avamisel ka Eesti Vabariigi president ning riigi­kogu ja valitsuse esindajad. Soojad tervituskõned ja kenad laulud muutsid sündmuse nii­gi pidulikuks ja südamlikuks, kuid järvakate jaoks saabus emotsionaalne kõrghetk siis, kui proua Ene Ergma kuulutas välja konkursi „Eestimaa aasta küla 2011" võitja - Prandi küla Järvamaalt. Üllatus oli sedavõrd suur, et nii mõnelgi järvakal olid silmad rõõmupisaratest märjad. Avatseremooniale järgnes tra­ditsiooniline kohalike toitude degusteerimine. Mida kõike maakondade laudadel ei lei­dunud! Koduleiba ja -saia, soolaseid küpsetisi ja magusaid kooke, erinevaid hoidiseid ja salateid, küpsetatud põrsaid ja hapukurke, koduõlut, veini jm. Järvakate laual olid kõige muu kõrval nõutud ja eriliseks too­teks Sõrandu külas valmistatud kõrvitsakrõpsud.

Laupäev oli suhteliselt töine. Toimusid mõttekojad üheksal erineval teemal, kus käsitleti selliseid probleeme nagu kaasamine otsustusprot­sessidesse ja koostöö kohaliku omavalitsusega, ajaloopärandi hoidmine ning lugude tähen­dus kogukonnas, kohalik toit, väikeettevõtlus maapiirkonnas, elu rannakülas, õppiv küla ja kogukonna areng külas. Mõtte­kodasid juhtisid omal alal tunnustatud spetsialistid, keda assisteerisid liikumise Kodu­kant esindajad.

Tulemustest selguvad Kodukandi tegevused

Arutledes peeti silmas erinevaid tasandeid, teemasid käsitleti nii üksikisiku, küla, omavalitsuse, liikumise Kodu­kant kui ka riigi tasanditest lähtuvalt. Arutelude tulemu­sena sõnastati ettepanekud, mille alusel tekivad Kodukandi tegevuse suunised järgmiseks kaheks aastaks. Mõttekodade tulemused koondab liikumine Kodukant lähiajal trükisesse, mis aitab toimunust parema ülevaate saada ka neil, kes dele­gatsioonide koosseisu ei mahtu­nud. Selle töise päeva teise poo­le sisustasid sportlikud mängud ja võistlused ning kaugelt üle südaöö kestev tants. Meie osa­lejate hinnangul oleks võinud meeleolukaid naljavõistlusi ise­gi rohkem olla. Tantsida sai aga hea muusika järgi nii palju, et isegi kõhulihased olid valusad, jalalihastest rääkimata.

Pühapäeva hommikul toimus traditsiooniline käsitöölaat ning kogu ettevõtmise lõpetas lõpu­üritus, kus järgmise maapäeva korraldamise teatepulk anti üle Saaremaale. Pärast ametlikku lõpetamist kogunes aga kõik see rahvas teise saali hästi-hästi suure leivaküla ümber ja laulis ühes­koos Kodukandi hümniks tun­nistatud laulu „Tuhanded külad". See tunne ja emotsioon, mis sel ajal inimesi valdas, oli midagi nii võimast ja erilist, et seda on raske sõnadesse panna. Juba ainuüksi selle tunde kogemise nimel tasub oodata järgmist maapäeva.

Lõpetuseks veidi arvudest. Maapäev on liikumise Kodu­kant suursündmus, mida peetakse iga kahe aasta järel erinevas Eesti maakonnas juba alates 1996. aastast. Selle aas­ta suursündmusest võttis osa

u 440 inimest, nende seas nii osalejad, korraldajad, külalised kui ka vabatahtlikud.