Olustvere raamatukogu 90

Olustvere külaraamatukogu asutati 1923. aastal Reegoldi koolimajas. Raamatukogu asutajateks olid Aleksander Kippel, Marta Vist ja Jaan Taevere Esimesed raamatud saadi raamatukogule annetustena kohalikelt inimestelt. Teadaolevalt hakati raamatukogu komplekteerimisega tegelema juba 1919./1920. õppeaasta lõpul, kui Reegoldi koolis korraldati laste pidu, mille sissetulek 1056 marka ja 90 penni läks õpilaste raamatukogule raamatute ostmiseks. Raamatuid laenutasid Aleksander Kippel ja Ena Põder.

Reegoldi koolimaja sai raamatukogule koduks pikaks ajaks, kuni aastani 1935, misjärel see koliti Olustvere rahvamajja, kus oli kasutada kaks tuba (48 m2) ja kuhu jäädi 1961. aastani. Raamatuid oli raamatukogus vähe, neid jagus vaid kolmeks riiulitäieks ja lugemise eest tuli maksta.

Sõja ajal sai raamatukogu tõsiselt kannatada. On teada fakt, et teemeister Arnold Tagon viis kapitäie raamatuid koju, et päästa need hävimise ja raamatukogu laialikandmise eest.

Ka sõjajärgsed aastad oli raamatukogu arengu seisukohalt keerulised. Juhatajad vahetusid pea igal aastal ja raamatukogu vaevles ruumikitsikuse käes. Ajast tulenevalt tuli raamatukogul palju aega kulutada nõukogude võimu propageerimisele.

1951. aastal asutati raamatukogu juurde kirjandusring, oli olemas rändraamatukogu. Lugejaid teenindati kirjanduse kojukandmisega. 1957. aastal oli raamatukogus alfabeetiline ja süstemaatiline kataloog. Raamatukogu suur majanduslik mure oli igal aastal välja vedada, lõhkuda, riita panna küttepuud. 1958. aastal sai juhatajaks Salme Siht, kes oli lõpetanud Tallinna kultuurharidusala kooli.
Aasta 1961 sai raamatukogule kolimise aastaks. Kuna külanõukogu viidi Olustverest üle Tääksi, siis sai raamatukogu endale tühjaksjäänud külanõukogu ruumid.

1963. aastal moodustati 5 liikmeline raamatukogu nõukogu.

1964 võeti Olustvere raamatukogus arvele Paala 8 kl kooli raamatukogu eksemplarid. Organiseeriti rändraamatukogu Paala kooli juurde. Teeninduspiirkonda kuulus Olustvere sovhoostehnikum, Paala kolhoos, Paksu küla, Olustvere raudteejaam. Lugejate paremaks teenindamiseks koostati teeninduspiirkonna elanike kohta kartoteek.

1966. aastal asus raamatukogu juhtima Laine Leinamäe, kes oli lõpetanud Tallinna Kultuurharidustöö Kooli raamatukogunduse osakonna. Ta töötas Olustvere raamatukogus ühtejärge 12 aastat. Võib kindlalt väita, et tema tööleasumisega algas stabiilsem periood raamatukogu arengus. Noore ja energilise, erialase haridusega raamatukogu juhataja eestvedamisel hakati korraldama raamatuarutelusid, kohtumisi kirjanikega, lastele muinasjututunde, viktoriine, bibliograafilisi ülevaateid ja koos Olustvere sovhoostehnikumi raamatukoguga mitmesuguseid teemaüritusi.

Raamatukogu elus on olnud perioode, mis oluliselt on mõjutanud raamatukogu ettevõtmisi. Kaalukad muutused toimusid ajavahemikus 1977-1980, millal sõlmiti raamatukogu ja Olustvere sovhoostehnikumi vahel pikaajaline koostööleping, mille tulemusena sai raamatukogu juurde ruumi, sovhoostehnikum teostas remondi ja toetas materiaalselt raamatukogu ning rajooniraamatukogu poolt saadi uut mööblit.

Kardinaalsed ümberkorraldused jätkusid 1991. aastal kui raamatukogu ühines Olustvere sovhoostehnikumi raamatukoguga. Endised külaraamatukogu ruumid asusid Olustvere raudteejaama asulas (praegune aadress Olustvere alevik, Jaamaküla tee 19).Omandireformi käigus tagastati maja omanikule ja lugejate teenindamine hakkas toimuma Olustvere sovhoostehnikumi ruumides, mis asusid lossi peahoones teisel korrusel pindalaga 80 m2. Ahjusid tuli ise kütta, ruumid olid kõrged ja külmad. Raamatukogu võtsid üle Olustvere sovhoostehnikumi raamatukogu juhataja Elvi Mägi ja bibliograaf Viivi Raitma. Raamatukogu hakkasid finantseerima nii kool kui ka omavalitsus.

1994. aastal kolis raamatukogu koolimajja, kus tal oli kasutada 120 m2 põrandapinda. Positiivsed uuendused tõi kaasa esimeste arvutite saabumine ja Avatud Eesti Fondi toetusel 1998. aastal avaliku internetipunki avamine raamatukogus. Saadi moodne koopiamasin ning mindi üle elektroonilisele laenutusele - osteti raamatukoguprogramm KIRJASTO 3000. Arendati välja igati kaasaegne õpi- ja lugemiskeskus.

2004. aastast on kasutusel raamatukoguprogramm Riks, mis võimaldab sisestada nii õpikuid kui muud kirjandust ja neid laenutada.

Nüüdseks on raamatukogust saanud Suure-Jaani ühendraamatukogu struktuuriüksus. Kahe raamatukogu peale on meil 904 lugejat,14266 laenutust ja 16882 külastust. Raamatukogus viivad läbi oma tunde nii Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli kui ka Olustvere põhikooli õpilased. Tähtis koht on infoalasel koolitusel: Olustvere põhikooli õpilastele viiakse läbi raamatukogutunde, teenindus- ja maamajanduskooli õpilastele regulaarseid rühmakoolitusi. Raamatukogus tähistatakse näitustega kirjanike sünnipäevi, rahvakalendri tähtpäevi ja igasügisesi raamatukogupäevi.

Igal aastal külastavad raamatukogu paljud tuntud kultuuri-, haridus- ja ühiskonnategelased.

2010. aastal sai raamatukogu juhataja Viljandimaa parima maaraamatukoguhoidja nimetuse.

2013. aastal koolimaja renoveeriti ja raamatukogu käsutuses on nüüd neli ruumi üldpinnaga 263,30 m2.

Aadress: Müüri 4, Olustvere, Viljandimaa
Telefon: [phone]
E-post: [e-mail] ja [e-mail]
Juhataja: Elvi Mägi
Raamatukoguhoidja: Viivi Raitma

Olustvere raamatukogus on töötanud:
1950 Kalev
1951-1952 Alviine Õunapuu, L. Koov
1953-1956 J. Rünne
1957-1958 I. Reimann, I. Kirm
1958-1966 Salme Siht-Arr
1966-1978 Laine Leinamäe
1979-1981 Ene Hansen
1981-1991 Meelis Meier
1991- Elvi Mägi, Viivi Raitma (bibliograaf)