Omavalitsuste ühistegevusest Viljandimaa Omavalitsuste Liidus
Omavalitsuste liidud ei saa tänases õigusruumis oma juriidilise staatuse poolest (liidud on MTÜ-d) vastu võtta maakonna elu reguleerivaid õigusakte, teostada maakondlikku haldusreformi, reformida haridusasutusi ega otsustada investeeringute jagamise üle. Küll aga saame me omavalitsuste ühisorganisatsioonina korraldada tegevusi ja hallata asutusi, mis jäävad meie kõigi huvisfääri ja aitavad kaasa maakondlikule arendustegevusele.
Kindlasti ei kirjuta me käesolevas artiklis lahti kogu tegevust, aga anname mõningase ülevaate meie tegevusvaldkondadest ja eelarve tuludest/ kuludest, kokkuvõtlikult maakondlikust arendus- ja ühistegevusest, mida korraldatakse meie kõigi ühisel finantseerimisel. Maakondlike õpilas- ja noorteürituste toimumiseks ning aineühenduste tegevuskuludeks korjatakse omavalitsuste vahenditest 2012.aastal 42 836 eurot. Sisuliselt on Vabariigi Valitsuse määrusega pandud meile ülesanne ühistegevusi korraldada ja tasandusfoni kaudu eraldatud vahendid selleks kokku koguda. Kokku on rahastatud VOL-i juurde loodud komisjoni (sinna kuulub Viljandi Maavalitsuse esindaja, Viljandimaa eri piirkondade juhid ja VOLi tegevdirektor) otsusega 71 erinevat haridusvaldkonna sündmust. Tegevustoetusena on rahastatud õppenõustamissüsteemi arendamine Viljandi maakonnas 2 600 euro ulatuses ja maakondlik karjääri- ja kutsenõustamine 2 500 euroga, nende tegevuste koordineerimisel on põhiroll VOL-l.
Kuni 2013. aastani toetab õpinõustamise maakondlikku korraldust ja karjääri- ning kutsenõustamist riiklikust programmist osaliselt ka SA Innove. Kuna Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduse järgi kuuluvad need tegevuse omavalitsuste ülesannete hulka, siis siin on ühisotsustuse koht, kuidas seda maakondlikult jätkata.
Teeme omalt poolt kõik selleks, et nimetatud keskuste ülalpidamine ei jääks peale programmi lõppemist vaid omavalitsute eelarvete kanda. Karjääri- ja õpinõustamiskeskuse töö korraldamine ja tegevuste arendamine toimub liidu büroo koordineerimisel ning juhatuse esimees on liidu tegevdirektor.
VOL- eestvedamisel on rekonstrueeritud EAS-i toel Viljandi Turismiinfokeskus (TIK) ning ühisrahadega on kaetud investeeringu omaosalus. 14 207 eurot aastas finantseerime kõik üheskoos maakondliku TIK-i ülalpidamist, millele lisandub EAS-i toetus ja Viljandi linna toetus. Oleme ka SA Lõuna-Eesti Turism liikmed ja sinna läheb tegevusteotuseks 3200 eurot. Kõikides omavalitsuste arengukavades on turismil oluline koht ning maakonnakeskuses asuval turismiinfopunktil on suur roll infomaterjali edastamisel ja koostamisel ning tulevikus peaks kindlasti kasvama ka turismiarenduse osa.
VOL on Green Way (Roheline Tee) turismikoridori projekti I etapi algataja ja initsiaator, II etapi jätkuprojektiga tegeleb maakondlik arenduskeskus; samuti olime koostööpartnerid Tour de LatEst (Eesti-Läti jalgrattatee) elluviimisel. Mõlema projektiga on paigladatud hulga kaarte ja viitasid Viljandimaa omavalitsustesse. Mitmed aastad vedas VOL büroo maakondlikku loodusõppe projekti, kus said osaleda kõikide koolide lapsed ning koordineerimisel on projekt Viljandi ja Pärnu maakonna majandusõppe õpetajatele. VOL on läti partnerite poolt algatatud Veeteede projekti partner, millest saavad osa mitmed Viljandimaa omavalitsused.
Omavalitsuste ülesanne on korraldada vanemliku hooleta laste sotsiaalhoolekannet. Selleks oleme üheskoos moodustanud ettevõtte SA Perekodu, mis tegelebki nimetatud valdkonnaga ja mille põhikirjas on ka maakondlik sotsiaalvaldkonna arendustegevus. Käesoleva aasta 1.maist tulevad Viljandi Lasteabi-ja sotsiaalkeskuse töötajad ja varad SA Perekodu hallata. Rahalised vahendid eraldatakse riigieelarvest aluseks võttes hoolekandel olevate laste arvu.
Koos Viljandi Maavalitsusega on VOL asutanud Sihtasutuse Viljandimaa Arenduskeskuse (MAK), kelle ülesanne on tegelda maakondliku arendustegevusega, koondada informatsioon ja anda see edasi ettevõtjatele, mittetulundusühendustele ja omavalitsustele. 2012. aasta eelarves on omavalitsuste tugi MAK-le 7879 eur. Kui praegu töötavad MAK-s juhataja, ettevõtluse konsultant ja mittetulundussektori konsultant, siis 2012. aasta augustist asub tööle omavalitsuste konsultant, kes lisaks Siseministeeriumi poolt finantseeritud ja pandud kohustuste, koordineerib ka maakondlikke ühisprojekte, mille vastu on omavalitsustel ühishuvi. Perspektiivis oleks vajalik arutleda ka selle üle, kas ka turismikeskus võiks olla MAK haldusalas, koos maakondliku turismiarendamise ülesandega ja selleks vajaliku inimressurssiga. On ju turism üks ettevõtluse valdkond. Enamus meist on osalenud või vähemalt on kuulnud Sakala mängudest, laulu- ja tantsupidudest, spordisündmustest, Mulgi rallist jne. Kokku toetab VOL sel aastal 73 ühisüritust, annab tegevustoetusi ja toetab erinevate valdkondade projekte. Nii näiteks on spordivaldkonna tugi sel aastal 23 600 €. VOL toetuste korra järgi saab taotleda toetust ülemaakondliku tähtsusega sündmustele või organisatsioonidele, sest kasutame ju ühisraha.
VOL on MTÜ Viljandimaa Pärimusmuusika Keskuse asutaja ja toetanud eelmistel aatatel ka keskust. Arutelus on olnud, et püüame anda hoogu uutele, tuge vajavatele ettevõtmistele ning aitame sellega kaasa nende elujõulisemaks muutmisele.
Oluline roll on VOL-l. omavalitsuste eest seismine ja ettepanekute tegemine vabariiklike liitude kaudu vabariigi valitsusele. Üldjuhul ei pöördu ministeeriumid või valitsus omavalitsuste poole vaid maakondlike või vabariiklike liitude poole seisukoha saamiseks. Kord õnnestuvad läbirääkimised paremini, kord halvemini tundudes demokraatia mängimisena.
Soovime olla heaks partneriks riigile ja teha ettepanekuid elu paremaks korralduseks lootuses, et neid ka arvestataks.
VOL 2012. aasta kinnitatud eelarve on 255 109 €, liikmemaksudena kogutakse Viljandimaa omavalitsustelt vastavalt nende vabalt kasutavate tulude ja elanike arvule 206 527 €.
Viimasel ajal on väga aktiivselt arutelu all haldusreformi küsimused. On selge, et vajalik on otsutada, kas omavalitsused liituvad suuremateks või valitakse maakondliku koostöö tee senisest suuremas mahus ja enamates valdkondades.
Märtsi viimasel päeval oli Linnade ja Valdade Üldkogul ettekandjate poolt välja toodud mitmeid alternatiive sellest, kuidas tuleks jätkata Eesti regionaalpoliitikaga ja halduskorraldusega. Alternatiivide rohkus tähendab seda, et ei ole ainuõiget lahendust, vaid see tuleb koostöös riigi ja omavalitsustega. Hetkeolukorda silmas pidades ei saa kahjuks öelda, et riik ja omavalitsused on üks avalik sektor, sest erinevatel tasanditel on püstitatud erinevad eesmärgid. Seetõttu ei toimi partnerlus ja koostöö soovitult. Seega peab esimeseks sammuks olema ühise eesmärgi välja töötamine ning seejärel tasanditevaheline tegevuskava selle täitmiseks. Ehk siis peab olema selge, millisena me näeme tuleviku regionaalpoliitikat ja olemasolevat halduskorraldust selles laiemas mõttes - kogu regionaalhaldust.
Sooviksime selgitada olemasolevate halduskorraldust puudutavate analüüside tausta, rõhutades selle valdkonna uurimise keerukust. Haldusreformi on vaja, kuid seda tuleb analüüsida, arvestades mitte ainult haldusterritoriaalseid muudatusi, vaid ka funktsioonide-, rahastamise-, ja muude põhimõttete ülevaatamist. Ei maksa loota, et omavalitsused saavad liitudes väga rikkaks valitsemiskulusid kokkuhoides. Siseministeeriumi analüüs „Eestis aastatel 1996-2009 ühinenud kohalike omavalitsuste finantsmõjude analüüs näitab selgelt, et mida suuremaks omavalitsused lähevad, seda väiksem on võit üldvalitsussektori kuludes. Näiteks võib tuua Viljandimaal toimunud omavalitsuste liitumisi: Abja- Paluoja linn ja Abja vald liitumisel kahanesid valitsemiskulud 54,8%. Olustvere valla, Suure-Jaani linna, Suure- Jaani valla ja Vastemõisa valla ühinemisel langesid valitemiskulud 6,7%.
Võrreldes Eestit Euroopa erinevate riikide finantsüsteemidega peab eeskuju välja toomiseks olema ettevaatlik. KOV-de eelarve suurus võrreldes riigieelarvega on kõige suurem Skandinaavias, varieerudes 40- 60% ulatuses, kõige väiksem Lõuna-Euroopas - Küprosel, Portugalis ja Türgis ligikaudu 10%. Eesti vastav näitaja on 25%. Need numbrid aga ei näita, kas KOV-d on rahastatud õigesti ja õiglaselt, sest ülesannete jaotus erinevates riikides on keskvalitsuse ja kohaliku tasandi vahel erinev. Seega ei saa ka öelda, et Soome 68% KOV-de kulude osakaal riigieelarvekuludesse on piisav ja Eestis väike, sest Soome KOVde ülesanne on ka pakkuda näiteks meditsiiniteenust, mis moodustab ligi 50% kogukuludest. Sama ei saa ka öelda omavalitsuste suuruse kohta, on riike kus on keskmine elanike arv KOV-s väga madal 1 640 Tšehhis, 1 720 Prantsusmaal ja kus on see näitaja väga suur 56 570 Leedus ja 139 480 Suurbritannias. Kui võtta arvesse Eesti hajaasustatust (rääkimata demograafilistest muutustest, ajaloolistest teguritest ja riigi paiknemisega seotud iseärasustest), siis jääb alles väga vähe riike Euroopas, kellega saab meie riiki võrrelda. Tuleb leida täpsemaid ja piiritletumaid näitajaid. Nagu näiteks riiklikult eraldatava tasandusfondi (KOV-de tulude tasakaalustamiseks) maht Eesti SKP-sse. See näitaja on nii Skandinaavias kui ka Lõuna- Euroopas vastavalt 2-3%, Eesti vastav näitaja on 0,52%, seega saab ilmselt öelda, et regionaalsete tuluerisuste tasandamine on rikaste riikide luksuskaup.
Kindlasti paraneb liitumisel või siis ühisasutuste loomisel teenuse osutamise kvaliteet eelkõige spetsialistide kompetentsi tõttu läbi spetsialiseerumise. Väikestes valdades on asendustega töötaja äraolekul probleeme ning sageli tegeleb üks töötaja mitme valdkonnaga. Nii ei olegi võimalik tagada kiirelt muutuvas ühiskonnas kompetentset teenust, mida kodanik omavalitsuselt ootab.
Samuti on olulisem regionaalarengu väärtustamine nagu näiteks väikeettevõttete arendamine ja suurem toetamine, Euroopa Liidu järgmise perioodi 2014-2020 sturktuurivahendite jaotamisel horisontaalsete eesmärkide (sh tasakalaustatud regionaalareng) tähtsustamine. EAS peaks kindlasti rohkem rõhku pöörama mitte ainult parimate ettevõttete toetamisele, vaid ääremaadel tegutsevate ettevõttete säilitamisele, sest puhtalt teoreetiliselt ei ole neil samaväärseid eeliseid võrreldes oluliste taristute vahetusläheduses paiknevate ettevõttetega.
Lõpetuseks- omavalitsuste liit on kutsutud ellu, et kaitsta omavalitsuste huve, seista maakondliku tasakaalustatud arengu eest ja korraldada maakondlikku ühistegevust. Kaasarääkimine meie elukorralduse paremaks muutmiseks on meie kõigi ühine teema.
