Siin peame tunnistama, et Eesti rahvastiku arv aina väheneb ja prognoositakse järgneva neljakümne aasta jooksul kahanemist veel 7% võrra. Nii on ka meie vallas. 2008. aastal oli Kehtna elanike arv 4850 piires, tänaseks oleme jäänud 4680 elaniku piirimaile. Siin on mitmed erinevad põhjused. Üks põhjustest on kindlasti demograafiline situatsioon ehk surmade ja sündide omavaheline suhe ning tööhõive. Kindlasti on siin veel mitmeid erinevaid faktoreid, sealjuures ka väljaränne, kuid millised me oleme võrreldes teistega?

Kehtna vald kuulub Eestimaa edukamate omavalitsuste hulka. Oleme oma näitajatega 2008-2011 koondarvestuses 62. kohal, kuid siinjuures tahan esile tuua meie positsiooni 2011. aastal eraldi, siin oleme 34- ndad. Raplamaa omavalitsuste seas asume 2011. aastal teisel-kolmandal kohal. Pole paha.

Statistika ja tegelikkus

Üks asi on statistiliste või kogutud andmete matemaatiline võrdlus, kuid millised me tegelikult oleme ja milliseks me oleme muutunud või muutumas?

Aasta 2009 halvas valla finantselu päris tõsiselt. Masu murdis meid kõiki, pannes tõsiselt järele mõtlema säästlikuma ja efektiivsema majandamise põhiprintsiipide üle. Energia kokkuhoid, säästlik mõttelaad, optimeerimine. See on olnud see, millele oleme erilist tähelepanu osutanud.

Mul on hea meel tunnistada, et riik ja KOV-id on suutnud asendada suurushullustuse optimaalsemate ning säästlikumate ehitistega nii haridus-, sotsiaal- kui ka kultuurivaldkonnas. Siinjuures on hea esile tuua riigi poolt investeeritud Kehtna majandusja tehnoloogiakooli raskemasinate uue õppekorpuse valmimine sellel suvel, mis on igati nüüdisaegne nii energiatõhususe kui ka tehnoloogia osas. Märkimist väärib sama kooli peahoone rekonstrueerimine CO2 kvoodiraha eest, kus tööde lõpptähtaeg on detsembrisse planeeritud.

Munitsipaalasutuste hulgas on hea meel esile tuua energiatõhususe rakendamisel CO2 raames Kehtna põhikooli katuse ja lagede soojustamist. Kalbu hooldekodu sai maakütte koos hoone osalise soojustamisega.

Suure soojustamisprogrammi tegid läbi Lelle kultuurimaja koos lasteaia ruumidega ning Eidapere kool ja kultuurikeskus, muutudes väga kauniteks hooneteks meie väikeasulates. Need paar miljonit eurot investeeringut ei ole üksnes silmailuks, vaid otseselt suunatud tulevikku ja seda soojakulude kokkuhoiuks.

Planeeritav kokkuhoid peaks kujunema ca 20-25% ja seda aina kallineva energiahinna puhul. Rõõm on jälgida kogu vallas toimuvaid muudatusi elamuvaldkonnas. Väga paljud individuaalelamud on saanud uuenduskuuri. Märkimist väärivad Kehtnas Staadioni tn 19 ja Kooli tn 3 ning Kaereperes Staadioni 12 korteriühistud, kus on ette võetud oma korterelamute põhjalikumad renoveerimistööd ja ikka seades eesmärgi säästa soojusenergia kulusid.

Selleks, et vallas oleks hea elada ja et meie elanik saaks elada täisväärtuslikku elu, oleme panustamas erinevate Euroopa struktuurifondide (LEADER, KIK, KredEx, KOIT, KOP jne) abil elukeskkonna uuendamisse.

Väga kauniks on saanud Kehtna keskväljak, Kehtna pargi ajaloolised teed. Imeilusaks puhkekohaks on külarahva algatusel saanud Saksaküla ja Ohekatku külakeskused. Ja seda kõik ühise eesmärgi nimel, et meil oleks siin, meie kodukohas elada hea ning turvaline. Et meie lastel oleks siin täisväärtuslik kodu.

Lastele mõeldes oleme sel aastal saanud valmis uhiuue, imeilusa ning väga mugava Kaerepere lasteaia Pesapuu. See 60 kohaga lasteaed on omaette märkimisväärsus valla 21 aasta jooksul. Lasteaed on taasiseseisvunud Eestis Raplamaal esimene spetsiaalselt lasteaiana terviklikult ehitatud kolme rühmaga lasteaed.

Sellised uuendused, mõtestatud tegevused ongi suunatud kohaliku elu edendamisele. Selliseks peabki kujunema meie koduvald. Nii me saamegi olla võrdväärsed teiste võrreldavate omavalitsutega.